Uudis

Le Mans 24-tunni sõit: ööpäevaga läbitakse 80% tervest F1 hooajast

Väikeses Prantsusmaa linnas nimega Le Mans toimub 24 tunni pikkune kestvussõit, mille juured ulatuvad enam kui 90 aasta tagusesse aega. Kui muidu toimub sõit traditsiooniliselt juuni keskel, siis tänavu tuli COVID-19 ja kihutamine lükkus edasi ehk siis saabuval nädalavahetusel 19.-20. septembril see toimub.

Kuigi Eesti meediast Le Mans kajastust sageli ei leia, ei tasu arvata, et tegemist on mingi pika ja igava sõiduga, mida jälgivad üksikud entusiastid. Le Mans’i linnas elab pisut üle 140 000 elaniku, võidusõidu ajal see tavaoludes mitmekordistub. Seekord mitte, sest sõit toimub ilma publikuta.

Foto: Facebook, Aston Martin Racing

Reeglina on viimastel aastatel külastanud Le Mans de la Sarthe ringrada enam kui 250 000 pealtvaatajat. Kui lisada sinna veel meedia ja kõikide meeskondade kaardivägi alates massööridest ja kokkadest ning lõpetades sõitjate endiga, on selge, et kogu üritus on väga suure tähtsusega.

On midagi eriliselt maagilist öises ringrajas, kus kihutavad autospordi tipptehnika ja -sõitjad maksimumkiirusel. Kuigi vapustavat atmosfääri, mida kogeb kohapeal, on pea võimatu edasi anda, saab isegi kodus, soojal suveõhtul sõitu telekast vaadates väikese tunde kätte.

Telekast jälgimine on vägagi lihtne Eurosport kanali kaudu. Terve sõit mõne reklaamipausiga ning kolmapäeval ja neljapäeval toimuvad harjutus- ja kvalifikatsioonisõidud on otseülekandes. Alternatiivina saab kasutada ka Eurosport Player või 24H Le Mans nimeliste rakenduste tasulisi voogedastusi nutiseadmes või arvutis.

Neli võidusõitu ühes

Tõsiasi on aga see, et Le Mans’i jälgimine ja sellest täielikult arusaamine vajab keskmisest rohkem tähelepanu.

Le Mans’i sõit on omanäoline juba raja poolest. 13,6 kilomeetri pikkune ringrada on selgelt pikem, kui tavalisemad F1 või MotoGP ringid. Tähelepanuväärne on ka fakt, et enamus kasutatavatest teedest on avalikud teed, mis on muul ajal igapäevaselt liiklejate poolt hõivatud.

Foto: Facebook, FIA WEC

Peamiseks keerukuseks Le Mans’i jälgimisel on aga see, et tegelikult toimub selles ühes sõidus võiduajamine nelja erineva sõidukiklassi vahel. Muidugi on üldpoodium, kuhu astuvad üles esimesed kolm lõpetajat, olenemata klassist. Kuid samuti on igale klassile ka eraldi auhinnatseremoonia.

Sellest tulenevalt peab silma peal hoidma üldistel liidritel, kui ka iga klassi enda kiirematel autodel. Igas autos on kordamööda kolm sõitjat ja maksimaalselt võib üks sõitja olla roolis  järjest neli “vahetust” või stinti, mis kestab ühe paagitäie kihutamist ümber ringraja või umbes 45-50min.

Viimaste aastate jooksul on võitja auto läbinud 24 tunni jooksul keskmiselt natuke üle 5 100 km. Selline distants on umbes 80% tänavusest tervest vormel-1 hooajast.

Ülikiired prototüübid ja tuttavad GT-autod

Et Le Mans’i jälgimine lihtsamini läheks, toome välja kiire ülevaate sõidukiklassidest. Sõiduajal tasub ka jälgida arvutisse või nutiseadmesse laetud spotterguide’i või selle sootuks isegi välja printida. See aitab kiiresti autod ära tunda ja vajalik info koheselt üles leida.

Võidusõiduklassid jagunevad jämedalt kaheks, milles on omakorda kaks nö. alamklassi: Le Mans Prototüübid (LMP1 ja LMP2) ja GT-autod (GTE Pro ja GTE Am).

  • LMP1: Kõige kiirem klass, võimsate bensiinimootorite ja hübriidajamitega. Mõned aastad tagasi kihutasid seal koos Audi, Porsche ja Toyota tehasemeeskonnad. Nüüdseks on alles jäänud vaid Jaapani autotootja ja nii juba viimased paar aastat. Peale kahe Toyota LMP1 hübriidauto on veel kolm erameeskonda, kellel puuduvad hübriidajamid. Ära tunneb autod numbrite järgi punasel taustal.
    • Kellel silm peal hoida: Toyota #7 ja #8. Ainukese tehasemeeskonnana on nad vaieldamatud favoriidid.
      Rebellion Racing #1 ja #3. Kõige suurema kogemusega LMP1 meeskond terves rivistuses. Le Mans’i prototüüpidega on nad kihutanud mööda de la Sarthe’i rada enam kui 10 aastat. Kui keegi suudab Toyotalt võidukarika näpata, siis tõenäoliselt on need nemad.
Foto: Facebook, Rebellion Racing
  • LMP2: Natuke aeglasem prototüüp klass väiksema võimsuse ja aerodünaamilise pidavusega. Kuigi võõrale silmale on nad identsed LMP1 autodega, on tehniliselt paar olulist vahet: lubatud on kindlad kolm autokere ja kõik autod kasutavad sama V8 jõuallikat, et sõit tasavägine püsiks. Tavavaatajale tõenäoliselt kõige keerulisem klass, kus kellegile kaasa elada: pole tuttavaid automarke ning tõenäoliselt on meeskondade nimed võõrad. Ära tunneb autod numbrite järgi sinisel taustal.
    • Kellel silm peal hoida: LMP2-klassis on kiirused väga tasavägised ja muidu nii kulunud väljend, et “kõigil on võimalus” on enamus tiimide kohta tõesti vettpidav, kuid esineb ka eredamaid tähti.
      United Autosports #22 ja #32. Tugev briti tiim, kelle autos on sportautodes väga kõrge klassiga Filipe Albuquerque ja endine F1 sõitja Paul Di Resta.
      Signatech Alpine Matmut #36. Aastaid LMP2-klassis osa võtnud Prantsusmaalt pärit tiim on kodumaal alati konkurentsis olnud.
      G-Drive #16 ja #26. Vene meeskond on olnud samuti aastaid LMP2 klassi kõrgemas otsas. Juhtide ees otsas on endine Toyota tehase sõitja Oliver Jarvis ja Porsche piloot Nick Tandy.
  • GTE Pro: Isegi, kui kestvussõidud ja Le Mans võõras on, leiab GTE-klassist iga autosõber sõiduki, kellele kaasa elada. GTE Pro klassis on kõik tehasemeeskonnad. Autod on ehitatud tänavatel sõitvatel sportautode baasil ja näevad välja peaaegu nagu tavalised sõidukid. Kahjuks on tänavu pisut vähem autosid, kui varasemalt. Kadunud on Ford GT, Chevrolet Corvette ja BMW M8. Ära tunneb autod numbrite järgi rohelisel taustal.
    • Kellel silm peal hoida: Kuna see aasta on kokku vaid 3 erinevat marki 8 auto peale, siis tasub kõikidega tihedalt järge pidada. Kaks Porsche 911-te, kaks Aston Martin Vantage’it ja neli Ferrari 488 GTB-d. Kindlasti tuleb üks kõva andmine.
  • GTE Am: Võõrale silmale on kõik autod samad, mis GTE Pro klassis. See ongi peaaegu tõsi, kuid tegelikult võivad garaažidest välja veereda vaid eelmise hooaja sõidukid. See tähendab, et Pro klassi olevatel tehasemeeskondadel on alati eelis natuke uuendatud autode või täiesti uute mudelitega. Samuti on sõitjatele esitatud reeglid, kus tohib autos olla vaid üks professionaalne sõitja, teised aga madalama, amatöör staatusega. Ära tunneb autod numbrite järgi oranžil taustal.
    • Kellel silm peal hoida: Dempsey – Proton Racing #77, #88 ja #99. Tuntud näitleja Patrick Dempsey  meeskond, kes mõned aastad tagasi kuulus ka ise sõitjate rivistusse.
      Aston Martin Racing 90# ja #98. Aston Martin GTE Pro tiimi kõrval on aastaid olnud ka Am meeskond, kus on nõrgema tasemega sõitjad. Sellegi poolest on nad omas klassis alati tugevad.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.