Uudis

Liiklusjurist Indrek Sirk: Kas isejuhtiv auto oli üldse võimeline õnnetust ette nägema?

Foto: Tairo Lutter/POSTIMEES/Scanpix Baltics

Kui ma posti tagant auto ette jooksen, siis olgu autos kui tahes kiire reaktsiooniga juht või mehhanism, ei pruugi peatumine reaalselt enam võimalik olla, märkis liiklusjurist Indrek Sirk.

USAs, Arizona osariigis toimus liiklusõnnetus, kus isejuhtivas režiimis Uberi auto sõitis otsa teed ületanud naisterahvale, mille tulemusel viimane hukkus.

Sirgi sõnul tuleb Uberi õnnetuses eristada kahte poolt, esiteks on küsimus selles, et millistele tehnoloogilistele nõutele peab üks mehhanism vastama – ükskõik on ta auto, lennuk, mikser või ahi.

Teine küsimus on konkreetne eluline situatsioon. Kui näiteks käsi toppida hakklihamasinasse, siis ka kõige paremad turvasüsteemid ei pruugi õnnetust ära hoida.

“Too konkreetne liiklusõnnetus toimus olukorras, kus jalakäija ületas sõiduteed vales kohas. Sellegi poolest peab isejuhitval sõidukil olema selline süsteem, et sõltumata sellest, kus kohas jalakäija talle ette satub, peab ta pidurdama. Samasugune kohustus on iga riigi seaduste järgi ka tavalisel autojuhil – kui jalakäija vales kohas teele astub siis, autojuht peab püüdma õnnetust ära hoida ehk peab pidurdama,” märkis ta.

Mitu võimalust süü jagamiseks

Süü jagamist võib juristi sõnul käsitleda ka teistpidi – kuigi auto pidi õnnetuse ära hoidma, on küsimus selles, kas selles ohuolukorras oli võimalik seisma jääda.

“Küsimus võib taanduda sellele, et kas auto oli antud olukorras üldse võimeline ette nägema sellist olukorda. Sest muidu me võime päris absurdini välja jõuda, kus selliseid õnnetusi võiks provotseerida,” lisas ta.

“Kui auto liigub, siis saab igaüks aru, et kui ma posti tagant sinna ette jooksen, siis olgu seal kui tahes kiire reaktsiooniga juht või kui tahes kiire reaktsiooniga mehhanism, mis käsib sõidukil seisma jääda, ei pruugi see reaalselt enam võimalik olla. Sest autol on mass ja massi küljes on inerts ja ta ei jää hetkeliselt seisma,” selgitas Sirk.

Juristi sõnul peaks isejuhtivatel sõidukitel kindlasti olema teistsugune seaduslik raamistik võrreldes inimjuhitavate sõidukitega. “Kahtlemata peaks neil olema teistsugune õiguslik raamistik ning see on samm-sammult loodudki.”

Teistsugune õiguslik raamistik

Õigusakti on sisse kirjutatud, et kõik tehnilised lisaseadmed, mis võtavad juhilt mingiks ajaks juhtimise üle, peavad tagama ohutuse. Kas seadmed peavad ise reageerima või nad ei tohi juhtimist takistada.

Näiteks püsikiirusehoidjal on nõuded, et seda peab olema lihtne maha võtta ja ta ei tohi ise peale minna, kuid püsikiirusehoidja ei võta autojuhilt vastutust ära.

Samamoodi ei tohi pikivahehoidjad ja automaatsed pidurdussüteemid luua autojuhile täiendavaid takistusi, kuid samas nad ei võta juhilt vastutust ära.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.