Liiklusraevust Eestis: uimerdavad juhid ajavad närvi, sest eestlane on harjunud piirkiirust ületama

Foto: Shutterstock

Tartu ülikooli veebiajakirjas Peegel avaldas Aap Andreas Rebas loo liiklusraevu kohta Eesti teedel. Artiklis räägib liikluspsühholoog dr Gunnar Meinhard, et sõna “liiklusraev” puhul on tegemist käibefraasiga ning sellist mõistet pole ta ametlikes dokumentides ja seadustes kohanud.

Mõiste „liiklusraev“ võiks dr Meinhardi väitel defineerida raevu ehk negatiivse emotsiooni väljendamise paigutamisel liikluskeskkonda. „Liikluspsühholoogia rahvusvahelises käsitluses on kasutusel termin agressiivsus, mis tähendab kellegi vastu suunatud tahtlikku tegevust – olenemata, kas füüsilist või vaimset –, mille sisuks on soov tekitada kahju,“ selgitab ta.

Tartu politseijaoskonna üleminspektori Taivo Rosi sõnul ei kogu politsei otseselt liiklusraevuga seotud väljakutsete või pöördumiste arvu. Siiski möönis ta, et nii mõnegi juhtunud õnnetuse puhul võib eeldada, et selles on oma roll olnud liiklusraevul. Küll ei meenu Rosile lähiajast Tartust ühtegi sellist juhtumit, kus raev oleks üle kasvanud füüsiliseks vägivallaks.

Kahes Facebooki grupis korraldatud küsitluse põhjal selgub, et nii Tallinna kui Tartu liiklejaid häirivad enim uimerdavad sõidukijuhid. Põhjendamatult aeglane sõit ajab inimesi rohkem endast välja kui näiteks kihutamine, mis ei pääsenud kummaski grupis viie populaarsema vastuse sekka. Küll aga võib mõlema linna elanike vastuste puhul leida ühiseid jooni tõukerattaga liiklejaid puudutavas. Näiteks kommenteeriti küsitluse juures, et peavalu valmistavad tõukeratturid, kes vuhisevad „viimasel hetkel või isegi punase tulega üle sebra“. Samuti toodi välja sõidukijuhid, kes manöövreid tehes suunatuld ei näita.

Loe edasi veebiajakirjast Peegel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.