“Kuna see oli lisaelement kampaanial ning põhirõhk oli sõnumil, siis me teemaviite kasutust ei mõõtnud ega hinda selle järgi ka kampaania tulemuslikkust,” lausus ta.
Lorents lisas, et #libetee leidis teatud määral kasutamist, näiteks kasutas seda oma postituste juures Teeilmakeskus, samuti leiab Twitterist kasutajaid, kes kasutavad antud viidet oma postitustes.
Ta märkis, et amet mõtleb edaspidi, kas selliseid teemaviiteid kasutada või mitte. “Liiklejatelt tulnud tagasisides tekitas see neis pigem segadust – millal siis teeinfot jagada, kui sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine on pigem ohtlik,” sõnas ta.
Miks peab ütlema, et tee on libe?
“Nii liiklejate kui ka meedia tähelepanu sai see kampaania piisavalt,” ütles Lorents. “Põhilisem diskussioonikoht oli see, miks me ometi inimestele nii lihtsat tõde seletama peame.”
“Ühed arvajad leidsid, et liiklejaid peetakse rumalateks ja naiivseteks, teised vastupidi – oleme unustanud, millises kliimavöötmes elame ja ei arvesta, et teeolud võivad muutuda väga järsku,” lisas ta. “Meie loodame, et juhid olid tänu kampaaniale tähelepanelikumad ja sõitsid vastavalt teeoludele.”
Lorents märkis, et kampaania kinnitas veel kord, et vaatamata meie asukohale ning talvisele kliimale, kipuvad liiklejad unustama, et tee võib olla libe. “Kuna lund on vähem, siis tekib ehk petlik kujutlus, et teeolud on nagu suvel. Talvel tuleb siiski arvestada sellega, et teeolud võivad olla talvised ning liikleja peab nendega arvestama,” lisas ta.