Eks hommikuti on lauda uks vaja ikka lahti teha ja kitsedele õueaedikusse heina ning vett panna. Aga see käib kähku. Tuleb veel meelde, et autos põles bensiinituli juba mõnda aega. Nimelt elame perega Valgamaal sellises kohas, et Tartu suunas sõites on kõige otsem lõigata läbi metsa Valga-Tartu-Jõhvi maanteele. Panen siis kodus kanistri põhjas oleva bensiini autopaaki lisaks ja stardin enne kuute.

Külavaheteed on libedad, seega võtab sõitmine aega, aga suurele teele jõudes saan juba kiiremini liikuma. Üldiselt on selge, et olen juba hiljaks jäänud. Varnjas peaks olema kohal hiljemalt 7.40, et rahulikult järvele jalutada ja kala hommikuse võtu peale tegutsema saada.

Kui see aasta tahad saaki saada, siis on hommikune võtt vist ainuke võimalus.

Laku panni, Lätimaa

Rõngus on ju see väike tankla, kus on see vanamees, kes teatab alati kaardimakse peale valjusti “Pin sisse!”, mõtlen teel ja jõuan Rõngusse ca kell 6.40. Aga siis on see “laku panni, Lätimaa!” hetk, sest avastan, et see Rõngu Oil tehakse äripäeviti lahti alles kell 7.

Enne Tartut, umbes 10 kiltsa, on vasakut kätt ka üks veidi suurem tankla. Mõtlen, et sinna veab vast ikka välja ja põrutan edasi.

Aga siis tee peal, kuskil selle pea tühjalt seisva motelli-hotelli juures see juhtub. Saan kohe gaasi vajutades aru, et nüüd on kanets filma. Õnneks just on seal motelli juures laiem teeäär parkimiseks.

Sinna see hommikune kalavõtt läks, mõtlen veidi nördinult ja hetkeks pole mul üldse aimugi, et kus kell 7 hommikul asub lähim tankla. Nutitelefon ja Google Maps appi ning selgub, et olukord on palju parem, kui võis karta. Elva Olerex on vaid 2,6 kilomeetri kaugusel. See viis kilomeetrit on ju paras mulle järvel jalutamise soojenduseks teha.

Väikelinna liiklus pühapäeva hommikul

Kui seiklus, siis olgu juba selline, et panen ka Elva hommikust elu tähele. Koerad hauguvad ja üks proua sõidab kiilasjääl keset talve jalgrattaga. Naudin seda tavalist väikelinna hommikut Olerexi poole sammudes.

Bensiinijaamast ostan siis 5-eurose väikese toruga kanistri kuigi täpselt selline on mul juba kodus ka olemas. Aga noh, ju on siis hea mitmesse kanistrisse korraga sae- ja trimmeri segu teha.

Lasen kanistri Olerexis kütet täis, käin ka vetsus, võtan kohvi näppu ning jalutan auto juurde tagasi. Valan oma viis liitrit kütust paaki ning tanklas käin siis pärast Tartu läbimist.

Aga kalale jõuangi liiga hilja, hommikune võtt on läbi, saan päeva peale paar kilo ahvenat. Aga olen sellega ka rahul, seiklust oli päevas ju omajagu.

Kõige hulljulgema ratturi tiitel

Tagasiteel on peale Tartut juba pime, kui märkan teel üht põlevat lambikest. Näen, et üks jalgrattur sõidab tuisus ja pimedas jäisel autoteel. See hommikune prouarattur Elva tänaval ei saagi kõige hulljulgema liikleja tiitlit.

Mul pole elu sees varem autos küte otsa saanud ja mingis mõttes lahe, et see kunagi ikka juhtus. Igatahes tuleb endale öelda sellistel hetkedel feel the flow ning võtta rahulikult, kõik laheneb alati hästi, lihtsalt leia lähim bensujaam ning võimalus jõuda sinna ja tagasi.

Sõitke turvaliselt ning olgem kaasliiklejate vastu sõbralikud, elagu kütus!