Uudis

Marten Kaevats Uberi õnnetusest: Kindel, et sarnast õnnetust enam ei juhtu

Kunagi pole olnud küsimust, et see ei juhtu, vaid et, millal see juhtub. Õnnetuse andmeid uuritakse ning need õpetavad masinaid paremini käituma, märkis riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats.

USAs, Arizona osariigis toimus eile liiklusõnnetus, kus isejuhtivas režiimis Uberi auto sõitis otsa teed ületanud naisterahvale, mille tulemusel viimane hukkus.

Nõuniku sõnul kogutakse USAs kõikide sarnaste õnnetuste andmed kokku ning uute autode puhul, mis pannakse teedele, mängitakse õnnetuste olukorrad tegelike andmete baasilt virtuaalselt läbi.

“See on selge, et sellist õnnetust nagu eile juhtus, enam kunagi ei juhtu. Neid andmeid uuritakse ja mingil hetkel avalikustatakse, see on isejuhtivate autode puhul kõige parem asi.”

“Keerukas on muidugi see, et päris liikluses on erinevaid olukordi lõpmatu hulk, kuid sellegi poolest kõik sellised olukorrad õpetavad masinaid paremini käituma, et enam sarnased vead enam ei korduks,” lisas ta.

Uber süüdi ei jää

Nõunik on juhtumit uurinud ning ta usub, et Uber selles süüdi ei jää, kuna jalakäia astus teele selleks mitte ettenähtud kohas, pimedas ning see oleks võinud juhtuda ka tavalise autoga.

“Eraldi teema on isejuhtivuse pool ehk kas ja kuidas oleksid võinud sensorid reageerida paremini kui inimene oskaks,” küsis nõunik.

Kui juhtunud õnnetuses astus inimene teele jalgratas käekõrval, siis standardsem pilt on see, et inimene on jalgratta peal ja sõidab. Teine standardne pilt pildituvastusele on tavaline jalakäija.

Kui aga jalgratas ja inimene liiguvad koos ja jalutamiskiirusel, siis Kaevatsi oletusel polnud võib-olla Uberi algoritmid häälestatud seda konkreetset pilti nii selgelt tuvastama ning selles võis olla probleem.

Teiseks võivad olla Uberi algoritmid häälestatud nägema või tajuma rohkem autoteel toimuvat ja mitte kõnniteel toimuvat. Ning kui pildile jääb ka äärekivi, siis kas ja kuidas nähti seda, mis kõnniteel toimub.

“Vaatasin Google Street View’s õnnetuse asukoha üle ning avarii ei juhtunud pimedas ega raske nähtavusega asukohas, tegelikult oli ilus lage paik. Huvitav oleks näha selle sama auto lindistatud materjali ning selle põhjal edaspidi targemaid otsuseid teha,” märkis Kaevats.

Liiklussurmade vaba Eesti on võimalik

Vaatamata õnnetusele on Kaevats endiselt seisukohal, et isesõitvad autod võiksid Eestis liiklussurmad kaotada.

“Pikemas perspektiivis kindlasti õnnetusi juhtub. Kuid selle õnnetuse tõenäosus on oluliselt väiksem isejuhtiva sõiduki puhul, kui see on inimjuhitava sõiduki puhul. Mida aeg edasi seda rohkem algoritmid õpivad ning et Eestis liiklussurmad üldse ära kaovad on tulevikus võimalik – näiteks 15 aasta jooksul,” selgitas ta.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.