Keegi ei julge sõita

Tundus lihtsalt näotu 20 autost tuimalt mööda kihutada. Täiesti ebaviisakas. Ma tean küll, et ma peaksin tegelikult selle vasaku rea võtma julgelt, aga ma ei teinud seda.

Kui mina sain tunnelist väljudes veel endale rea valida, siis tahavaatepeeglist on näha veel viisakamaid autojuhte, kes avastavad, et on vasakus reas ja terve parem rida on autosid täis juba.

Siis nad jäävad viisakalt vasakusse ritta seisma, kui oma “veast” aru saavad, panevad õnnetu näoga (ma nägusid neil ei näinud, aga pakun) suuna sisse ja küsivad end sinna vahele: “Näe, kogemata tulin siia nii kaugele vasakus reas ära, aga ma ei ole nii ebaviisakas, et veel kaugemale läheksin. Palun laske mind siia.”

Selliseid autosid nägin lühikese aja jooksul kolme, kes end sinna vahele küsisid. Ja inimesed lasksid ka, sest see oleks ju ebaviisakas, kui nad mööda vasakut rida edasi sõidaksid ja nad vahele lasta on kahest halvast variandist parim.

Kolme-nelja minuti jooksul, mis ma seal järjekorras olin, ei sõitnud mitte keegi mööda vasakut rida lõpuni välja. Mitte ükski auto.

Viisakus võib olla ka probleem

Muidugi, ma olen seal neid ka näinud, kes mööda vasakut rida sõidavad üle “triibulise” ja pressivad veel nii paljudest autodest mööda kui vähegi võimalik, aga need on siiski väga ebaviisakad erandid. Need erandid jäävad lihtsalt paremini meelde, aga neid on tegelikult vähe. Üldiselt on juhid ikka viisakad.

Terve see Järvevana tee lõik on tõestus sellest, et Tallinna juhid on viisakad ja arvestavad teistega. See pole sarkasm, vaid see on tõsi, aga see on ka probleem.

Tegelikult me peaksime olema ebaviisakamad ja vähemalt selles kohas vasaku rea tuima näoga ebaviisakalt täis sõitma. Miks, seda selgitasime siin ja siin. See on kõige kiirem viis autode läbilaskmiseks. Tehke seda, õpetage teistele ning ärge olge nii pagana viisakad!