McLaren ehitas hüperauto eriversiooni, mis on pühendatud autole endale, mis on omakorda pühendatud teisele autole…

McLareni hüperautost Speedtail, mis on kuulsa F1 mõtteline järeltulija (vähemalt istumisskeemi mõttes), valmis eriversioon nimega Albert ning see on pühendatud Speedtaili prototüübile, mida arenduses kasutati.

Prototüüp-Albert ehitati peamiselt Speedtaili istumisskeemi — juht on keskel ja kaks kaasreisijat natuke tagapool külgedel — testimiseks ja valideerimiseks. Katsetati nähtavust, tahavaatekaamerate tööd ning ergonoomikat. Prototüüp-Albert oli ka esimene Speedtail, mis tänavatele testima jõudis.

Nimi Albert on tuletatud 1992. aasta F1-mudeli testversiooni nimest, mis omakorda sai inspiratsiooni Albert Drive’i nimelisest kohast, kus nende autode sõiduomadusi katsetati. Päris keeruline austusavaldus.

Auto rõhutatult voolujooneliseks värvimine võttis MSO (McLaren Special Operations) osakonnal aega 12 nädalat. Värviskeem lähtub prototüübil kasutatud kamuflaažist, mis toona oli lihtsalt kiletatud. Värvideks on Magnesium Silver — 1992. aastal esitletud McLaren F1 värv — ning Ueno Grey — F1 GTRilt pärit värvitoon. See auto võitis 1995. aastal Le Mans’i 24 tunni sõidu.

Speedtail ise on McLareni kõige kiirem seeriaauto: 4-liitrine V-8 ja elektriga hübriidjõuallikas toodab 1050 hobujõudu ning kiirendus 0–300 km/h kestab vaid 12,8 sekundit — ehk on siin 3,7 sekundit kiirem kui McLaren P1 ja 0,8 sekundit kiirem kui Bugatti Chiron.

Speedtaili ehitatakse vaid 106 autot ning Beverly Hillsi McLareni esinduse tellitud Albert on seeria üks viimaseid.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.