Seda kraavi siin ju varem ei olnud?
Mul on olnud elus üks piinlik kraavisõit, see oli nii piinlik, et ma ise seda enam kunagi ei korda. Talvel linnast välja sõites andis käigukast mingi veateate ja pidasin auto tee ääres kinni.
Sealt oli värskelt just lumi ära lükatud ja teeserv oli sile. Kuna see oli tuttav koht, siis ma teadsin küll, et seal taga on kraav, aga kuna lumi oli sile, siis sõitsin natukene liiga palju selle sileda lume peale… ja auto vajus, kenasti kraavi. Õppetund eluks, et mitte seda siledat lumist teeserva usaldada, enne jätan auto keset teed seisma.
“Panin võtme korraks käest ära … ” Klassika!
Mõni aeg tagasi streikis mul pagasniku avamise nupp, seega seda õnnestus avada üksnes võtmega. Läksime tuttavatele külla ja võtsin pagasnikust hunniku asju, mille käigus poetasin kogemata võtme pagasnikusse.
Avastasin seda alles siis, kui oli vaja hakata koju sõitma. Minu õnneks oli auto lukust lahti, seega pääsesin salongi. Lootsin läbi tagumise istme keskel oleva käetoe avause võtmed kätte saada, ent nagu kiuste vaatas sealt vastu subwoofer, millest käsi kuidagi mööda ei mahtunud.
Lisaks sellele ei saa mu kupee tagumisi istmeid salongist alla lasta, vaid üksnes pagasnikust. Sebisin tuttavate garaažist vajalikud tööriistad ja keerasin tagumiselt aknalaualt ühe ovaalkõlari lahti, sealt mahtus käsi sisse ning sai istme alla lasta.