Uudis

Millised on kõige olulisemad märgutulukesed armatuurlauas ja miks neid ignoreerida ei tohi

Foto: Wikipedia, Kskhh

Aeg-ajalt ikka naljatatakse, et mõne auto armatuurlaud särab nagu jõulupuu, kui seal erinevad tulukesed süttivad. Kuid erinevalt jõuludest toob osa neist kaasa pigem nukrust, et mitte öelda masendust.

Sarnaselt jõuludega võib mõne tulukese süttimine kaasa tuua suured kulutused, seda eriti juhul, kui tule süttimisele mitte just kõige adekvaatsemalt reageerida või siis reageerimata jätta.

Paanika- ja pankrotitulukesed

Neid tulukesi võib rühmitada erinevat moodi – infotulukesed, hoiatustulukesed ja paanikatulukesed või hoopiski tasuta, hoolduskulude või pankrotitulukesed.

Etteruttavalt võib öelda, et automargiti ning isegi mudelite lõikes esineb siin mitmeid erisusi ning kõige targem allikas erinevate särajate dešifreerimiseks on auto enda kasutusjuhend. Seda seetõttu, et mõnel tulel võib olla sõltuvalt automargist mitu tähendust.

Uutel autodel sõidab kasutusjuhend tavaliselt kindalaekas kaasas ning suurema osa kasutusjuhendite ühine nimetaja on see, et isegi aastate vanusel autol see avades krõbiseb. Lihtsalt sel põhjusel, et tõenäoliselt ei ole seda varem avatud. Lihtsam on telefonis trükkida “armatuuris süttis see tuli, mis see tähendab” kui haarata auto kasutusjuhend.

Kuna ammendavat šifrit ühte artiklisse niikuinii kokku panna ei õnnestu, keskendun täna kõige populaarsematele pankrotitulukestele. Need tuled on kui soovimatud külalised, kes tulevad ootamatult ja mitte kuidagi ära minna ei taha. Ühtlasi vajavad nad ka kõige rohkem tähelepanu.

Mida punasem, seda kiiremini tegutse

Eestlane armastab tulukesi ignoreerida. Kuna ma tihti suure kaubikuga liiklen, siis näen oma kõrgemalt juhikohalt väga hästi sõiduautodesse sisse. Fooride taga tiksumise aega sisustan ikka sellega, et uudistan kõrvalolevates autodes toimuvat.

See on lausa üllatav, kui paljudel autodel särab armatuuris igasuguseid hoiatustulesid. Alates sellest, et mõni pirn ei põle (tavaliselt kollane pirnikujuline tuli), piduriklotsid on kulunud (kollane ring, mille ümber on katkendlik teine ring) kuni selleni välja, et põleb check engine tuli (kollane mootori piirjooni kujutav tuli, natuke meenutab Eesti uut identiteeti). Viimane neist võib tähendada väga paljusid asju, sealhulgas lühemas perspektiivis süütukesi.

Kui pole kindel, reageeri üle

Kui ise autoasjanduses väga kindel ei ole, siis tasuks järgida põhimõtet, et kui süttib mõni punane tuli, siis tuleks auto viivitamatult seisma jätta ning kontrollida, mis juhtus.

Näiteks kui autol puruneb generaatoririhm, siis üldiselt süttib laadimise hoiatustuli (punane aku kujutis). Edasi tekib aga ahelreaktsioon.

Osadel autodel toimib sama rihma küljest ka roolivõimendi ning mootori veepump. Viimase seiskumine võib linnaliikluses tähendada mootori ülekuumenemist juba vähem kui minuti jooksul.

Kõige halvem stsenaarium generaatoririhma purunemisel on see, et katkine rihm lõhub muid asju enda ümber ning liiga harvad ei ole ka juhused, kus lapendav generaatoririhm satub mootori hammasrihma vahele ja ajab selle paigast ära.

Kas või natukene paigast ära mootoririhm võib aga kaasa tuua selle, et mootoris sees saavad klapid kolbidega kokku ning selle mootoriga võib edaspidi lutsu visata. Või siis kapremontida, aga selle hinda tuleb mõõta tuhandete eurodega.

Õli puhul on häving loetud minutite kaugusel

Õlirõhu tuli (punane õlikann) vajab eriti kiiret reageerimist. Üldiselt tähendab see seda, et mootoris pole mingil põhjusel piisavat õlirõhku ning mootor tuleks seisma jätta sekundite jooksul.

Põhjuseid võib siin olla mitmeid, alates õlipumba rikkest kuni lihtsalt liiga vana ja vedela õlini, kuid meeles tuleks pidada seda, et ilma õlituseta mootor sureb sõltuvalt tingimustest hiljemalt paari minutiga.

Mõned tundlikumad detailid mootori juures, näiteks turbod, saavad ilma õlituseta otsa aga palju kiiremini. Enamasti päästab see, et õlitus ei kuku kohe päris nulli, aga seda juht ei tea, kas õlitus on null või lihtsalt kehva.

Mul on endagi sõprusringkonnas inimesi, kes on punase õlitulega arvanud, et “koduni on veel nii vähe” või “sõidan sinnani ära” ning kaks neist on pidanud autole uue mootori hankima.

Mootor ei taha liigset kuuma

Ülekuumenenud autol süttib lisaks seieri kerkimisele üldiselt ka punane (vees oleva termomeetri) kujutis. Ülekuumenemise põhjuseks võib olla liiga madal jahutusvedeliku tase, õhk jahutussüsteemis või vigane ventilaator, kuid selle tulemuseks võib olla kuumast kõveraks tõmmanud plokikaas ja muudki koledat, mille remonti odavama auto puhul ettegi võtta ei tasu.

Teisisõnu, kui süttib punane hoiatustuli, siis pigem ülereageeri ja kui pole väga hullu, oled lihtsalt pääsenud.

Kui probleem on tõsine, on võimalus, et kiire reageerimine päästab halvimast. Ja säästab tuhandeid eurosid.

Check engine ehk mootorituli

See on igas autos universaalne “Houston, we have a problem” sõnumitooja. See võib tähendada mitmeid asju alates sellest, et mõni andur mootoris on tuksis ja annab valet signaali kuni selleni, et katalüsaator on umbes.

Foto: Wikipedia, Wikiuser 100000

Igal juhul tähendab see seda, et mootori töö on kuidagi häiritud või vale ning autole miski ei meeldi. Lühiajaliselt ei pruugi sellest probleeme tekkida, aga kui seda sõpra liiga kaua ignoreerida, siis võib olla kindel, et probleem eskaleerub korralikuks kriisiks.

Ühe neeruga on pidu lühike

Autode puhul kehtib veel ka see põhimõte, et kui mingi asi läheb rikki, siis mõjutab ta üsna kindlasti mingit muud sõlme, mis seetõttu suuremat koormust saab, kulub või sootuks katki läheb.

Neid näiteid on lõputu hulk, kuid ilmestamiseks võiks võrrelda inimese kehaga – kui mõni elund hästi ei tööta, siis mõnda aega võib inimene ju elus olla, aga mittetöötava neeruga on vaid aja küsimus, kui kogu keha töö lõpetab.

Auto puhul on natuke samamoodi – kinni jäänud pidurisupport (mida küll mootorituli ei näita) mitte ainult ei kuluta klotse-kettaid ega kasvata kütusekulu vaid küpsetab väga edukalt ka rattalaagreid. Kulunud õõtsapuksid mitte ainult ei söö rehve vaid tekitavad üleliigset pinget muudele veermikudetailidele, mis seetõttu kiiremini kuluvad jne.

Liiga rahulikult sõitmine ei ole alati hea

Mootoritule juurde tagasi tulles, siis see tõepoolest ei pruugi tähendada kohest remonti, aga seda ei maksa eeldada vaid tuleks üle kontrollida diagnostikas. Seal saab teada, mis täpsemalt viga on ja vastavalt reageerida.

Minu praktikast on kõige sagedasem mootoritule süttimise põhjus vale sõidustiil. Kui autoga sõita pensionäristiilis – madalate pööretega töristades, siis on see tuluke eriti kiire külla tulema.

Väga tihti olen sõprade autodel selle kustuma saanud korraliku ja pikema jalutuskäiguga – sõites pikemalt ja kasutades kõrgemaid mootoripöördeid võib ummistuma hakkava katalüsaatori uuesti elule äratada.

Põlevate hoiatustuledega ülevaatusest läbi ei saa

Kindel on aga see, et ühegi põleva hoiatustulega autole ülevaatust ei saa, sõltumata sellest kui “tühine” see probleem on.

Hoiatustule pirni välja keeramine või ära lõhkumine ei pruugi ka aidata, sest näiteks turvapatjade hoiatustuli peab süüte sisse keeramisel alguses süttima ja siis mõnede sekundite jooksul ära kustuma – kui kustub, siis on süsteem korras. Kui ei kustu, siis ei tööta ka turvapadjad.

Selle tule süttimist ja kustumist jälgitakse ülevaatusel, seega “pimedaks tegemine” ei ole lahendus isegi sel juhul, kui oled nõus võtma õnnetuses rohkem vigastada saamise riski ja ilma töötavate turvapatjadeta sõitma.

ABS, turvapadi ja muu “kasutu kraam”

Julgen nimetada kõige populaarsemaks hoiatustuleks kollast ABS kirja ehk siis ABS süsteemi mittetoimimist ning punast turvapadja hoiatustuld. Viimane kusjuures on üks selline punane tuli, mille ignoreerimine võib olla eluohtlik, aga autole endale midagi ei tee.

Turvapadja hoiatustule õigesti ja seaduslikult korda saamine on ka tihtipeale üks kulukamatest „remontidest“ juhul kui mõni aju või elektroonikaplokk niiskust on saanud ja vahetust tahab. Tihti on turvapatjade elektroonika istme all ning sinna satub igasugust kõntsa.

Lihtsamal juhul on lihtsalt mõni pistik kehvasti kinni ja probleemi lahendab pistiku puhastamine/kinnitamine.

Üks tõrge lõpetab mitmete funktsioonide töö

ABS andurid lähevad tihti läbi või saavad rattakoobastes asuvad juhtmed füüsiliselt viga ja signaal kaob. Või siis läheb autol ABS plokk rikki ja selle vahetus on jälle kallimapoolne tegevus.

Kuid ABSi süsteemist sõltuvad veel ka veojõukontroll ning muud juhiabid, mistõttu selle tulega võib kaasneda veel ka mõni kollane, kolmnurga sees hüüumärgi kujutisega tuluke ning igal juhul lakkavad juhiabid töötamast.

Kübemefiltri tuluke on täiesti omaette maailm

Üks tuluke, millel veel lõpetuseks peatun on diiselmootoritel kübemefiltri kollane tuluke. See kujutis on summuti püti kujuline ning selle sees on täpid. Või osadel autodel ka toru kujutis, millest justkui puhub midagi välja. Kirjutasin mõnda aega tagasi loo DPFist ehk kübemefiltrist ning selle süttimisele adekvaatselt reageerimiseks peaks siia klikkima ja selle loo läbi lugema.

Valusaid näiteid ignoreerimisest

Neid tulukesi on veel kümneid võimalikke ja selge on see, et kõigi huvi ei ole teada, mida igaüks neist tähendab. Esmane abinõu on jätta meelde see, et kollane hoiatustuli ei ole väga ohtlik ja sellele tuleb reageerida esimesel võimalusel. Punane hoiatustuli (v.a turvapadi) on aga selline, millele tuleb vähemalt esmaselt reageerida viivitamatult.

Näiteks purunes ühel 2007. aasta VW Passatil maanteekiirusel sõites hammasrihm ning kuigi ta jõudis siduri alla vajutada pärast jõu kadumist mõne sekundi jooksul ning mootori välja suretada, vajas auto uut mootorit.

Sõbrannal hakkas põlema punane õlikannu kujutisega tuluke, aga kuna koduni oli ainult paar kilomeetrit, sõitis ta sinnani ära. Kannu kujutise süttimise põhjus oli vigane õlipump.

See kaks kilomeetrit koduni venitamist tõi kaasa uue turbo ostmise vajaduse (1500 eurot) 50 000 kilomeetrit sõitnud autole ning mootor nõudis ka uued saaled. Mõni aeg hiljem vajas auto ka uusi nukkvõlle (1300 eurot) ning põhjuseks oli tõenäoliselt seesama punase tule ignoreerimine.

Esindus ei olnud kõike täpselt läbi mõelnud

Ahjaa, osad autotootjad on programmeerinud autosse ka igasuguseid kavalusi, millega hoolimatuid omanikke hirmutada. Ma vahetasin oma Citroen Jumperil õli hiljemalt iga 15 000 km tagant, kuid hooldusvälba arvestit ei nullinud, vaid seda tehti hoolduse käigus esinduses.

Ühel öösel kui Saksamaa kiirteel kena tempot tegin, hakkas auto vilgutama õlituld. Suretasin auto kohe välja ning veeresin vaba hooga veel kiirteelt maha ja õnneks leidus seal ka kõrvaline tee. Magasin autos hommikuni, sest öösel pole ju ükski koht lahti.

Telefoni teel esindusega suheldes sain teada, et Citroen kasutab sellist šokiteraapiat siis, kui autol on hoolduse aeg üle läinud, kuigi õli ja õlitusega võib kõik isegi korras olla. Aga taas – õlitule eiramine on selline risk, mida võtta ei tasu. Seekord oli hoiatus, millega mind hooldusesse minema sunniti, kuid järgmine kord võib see olla puudulik õlitus.

Ehk siis märka tulukesi ning tea oma auto erinevate tulukeste tähendust. Selleks pole vaja rohkemat kui paar minutit auto kasutusjuhendisse vaadata.

Märksõnad: , , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.