Rahatrahv ei lahenda joobes juhtimise peapõhjust
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on paraku nii, et rahatrahv ega juhtimisõiguse äravõtmine ei lahenda joobes juhtimise peapõhjust, milleks on probleem alkoholiga. Teiste karistusviiside asemel peab politsei mõjutusprogrammi väga kasulikuks.
“Sotsiaalprogrammis tegelevad inimesega psühholoogid ning ta peab ise oma käitumist süsteemselt jälgima ja analüüsima. Kuigi programm tegeleb ka liikluskäitumisega, on hästi suur tähelepanu just alkoholi kuritarvitamisel ning sellega seotud probleemidel. Viimasel ajal on prokuratuur hakanud ka joobes juhtimisega seotud kriminaalmenetluses üha rohkem mõjutusprogrammi suunamist kasutama,” ütles Loigo.
KOJU (lühend sõnaühendust “korralik juht”) programm sai 2014. aastal alguse Lõuna-Eestist ning üle-eestiliseks läks see 2016. aastal. 2017. aastal läbis programmi peaaegu 600 juhti, kellest on uuesti alkoholi tarvitanuna roolist tabatud 22.
Tulenevalt sellest, et programmi on võimalik läbida 10 kuu jooksul, ei saa politsei teha veel kokkuvõtteid eelmise aasta kohta.
Läbimine on kohustuslik
Olles võtnud kohustuse programmis osaleda peab inimene selle ka läbima. Kui ta seda ei tee, jätab lõpetamata või paneb programmis osalemise ajal toime uue rikkumise, siis uuendab politsei esialgset väärteomenetlust ning juhile määratakse karistuseks rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine.
Programmis osalemise kulud peab Kuusik tasuma enda taskust. Programmis osalemine otsustakse enamasti vestlusel liiklusrikkumise toime pannud inimesega ning hinnates tema suhtumist ja varasemat liikluskäitumist.
