Iseenesest on ka täiesti loogiline hinnatõusu põhjus asjaolu, et kindlustuspakkujate jaoks lõppes möödunud aasta suure kahjumiga. Selge on see, et ettevõtete tegutsemine kahjumis ei ole jätkusuutlik ja hinda tuleb tõsta. Tundub täiesti loogiline.

Oot oot!

Ja siis meenutasin oma kokkupuuteid kindlustustega. Kas keegi on viitsinud põhjalikumalt süübida sellesse, mis hinda remonditöökojad kindlustusjuhtumite eest nöörivad? Ilmselt mitte, sest kui omast taskust maksma ei pea, siis tarbija ju ei mõtle sellistele asjadele.

Natuke süübides jõuab aga kohale, et need hinnad, mis kalkulatsioonides figureerivad ja mille kohta kindlustusandja garantiikirja esitab, on sellised, et tavalise inimesena sellist pakkumist nähes tahaks ära minestada. Kui ma peaksin ise auto remondi eest selle kalkulatsiooni alusel tasuma, siis jääks ilmselt auto korda tegemata. Kui keegi just neeru hea hinnaga ära osta ei taha.

Mul on au olnud olla juures 5 erineva kindlustusjuhtumi lahendamise juures. Üks näide on mu enda Fiesta ST, millele aastal 2007 tagant sisse sõideti, kui auto oli kõigest kolm kuud vana. Midagi hullu ei juhtunud, viga said stange ja selle alune plekk, vigastus pigem minimaalne. Esinduse poolt koostatud remondikalkulatsioon oli toona suurusjärgus 30 000 EEK, täpset kahjuks ei mäleta ja pabereid pole alles.

Esialgu selles suhtes seisukohta ei võtnud, sest kalkulatsioonis oli arvestatud uue stangega, selle värvimisega ja kirjas oli ka uus tagumine kereplekk. Tegelikkuses peksti see muljutud plekk prostalt sirgemaks (isegi ei värvitud) ja stange parandati (sest seal oli ainult üks auk) ning värviti.

Sama töö maksnuks nurga taga umbes 2000 ja korralikus kohas 5000 krooni. Tean, sest natuke varem olin uurinud samu töid oma Mitsubishile, millele samuti üks Mazda 6 tagant sisse virutas. Mitsubishi oli päris pahasti katki ja kindlustus hüvitas mulle 7000 krooni, mistõttu võib arvata, et 5000 krooni Fiesta remondi eest on üsna õige suurusjärk.

Ja neid näiteid on veel

Üks markantsemaid näiteid nöörimise vallas pärineb aasta tagusest ajast, kui ühe kergema esinurga avariiga Tiguani remondikalkulatsioon kindlustusandjale esitati summas 10 200 EUR (päriselt!)

Avarii ei olnud eriti tõsine, turvapadjad kummalgi autol ei avanenud ja see oligi rohkem selline riivekas, mis kapoti serva natukene rullis ja tiiva kaasa haaras. Autol jäid kõik mahlad sisse ja ta oli võimeline ise treilerile ja maha sõitma ning pärast pooltelje vahetust sõitis ta ise ka uue omaniku juurde. Kuna tolle juhtumi puhul kindlustus kahju ei hüvitanud, asusin esialgu hooga uurima alternatiivseid auto remontimise variante.

Üsna kähku sain selgeks, et näiteks Inglismaalt saab lammutusest terve sama värvi ja kahe aasta vanuse Tiguani nina umbes 2500 euroga (sh päris palju osi, mida üldse vahetama ei peagi, vaid saab maha müüa). Lähemalt otsides leidsin paar varianti umbes 3000 euroga.

Üks nurgatagune mees ütles, et kui toon õiget värvi uue tiiva, kapoti, tule ja stange, siis tema tööraha on 500 eurot. Selge on see, et odav ei olnuks see remont kuidagi, aga 10 200 eurot väikese avarii remondi eest tundub igal juhul suure hooga üle võlli.

Veel üks näide. 2000ndate keskpaiga VW Passat. Uks mõlkis ja tiivakaar ka. Kalkulatsioon 2500 eurot. Maksud maha, siis on see ühe inimese väga korralik kuupalk. Aga seda väikest tööd teeb üks meistrimees parimal juhul mõned päevad. Muidugi, kulub ka materjale, töökoda on vaja ülal pidada ning kasumit ka tahaks. Aga 2500 eurot?

Ma tean, et remonditöökojad teevad kindlustustele pakkumisi spetsiaalse programmi abil ja keegi seal mingit isetegevust justkui tegema ei peaks, kuid tahes tahtmata kutsub küsima, et kas siis äkki on programmis ja süsteemis mingi oluline põhimõtteline viga?

Kas tavakliendile ja kindlustusele tehtavad kalkulatsioonid on erinevad?

Tavaline klient, tavalises maailmas ei maksa mitte kunagi selliseid hindasid samasuguste tööde eest.

Siit edasi küsin kaks retoorilist küsimust:

1. Kas tavakliendi hinnad on kindlustuselt küsitavatest hindadest väiksemad seetõttu, et remondikohad nuumavad ennast tavaklientide vahele kindlustusandjate rahadega ja see võimaldab vahepeal odavama hinnaga asju teha?
2. Kas äkki ongi autode keretööde ja värvimiste hinnad üldises plaanis kohati absurdselt kõrged just sel põhjusel, et remonditöökojad on ”ära hellitatud” heldelt maksvate kindlustusandjate poolt ning kuna kindlustusandjad maksavad roppusid summasid, saavad töökojad kõigilt rohkem küsida? Sest 3000 eurot ühe väikese Fabia ainult välimise koore ülevärvimise eest ei tundu kuidagi mõistlik hind olema, seda enam, et mõlke ega roostet ei ole.

Spekulatsioonid ning hinnangud, kas siin võiks tegemist olla mingit laadi kindlustuspettusele läbi sõrmede vaatamisega, jäägu siinkohal igaühe enda teha ja anda.

Kuid fakt on see, et mina kindlustusvõtjana ehk tarbijana maksan kaudselt kogu selle tsirkuse kinni kõrgema kindlustusmakse kaudu. Ja seetõttu on minu huvi sel teemal ka mõtiskleda ja teemat tõstatada. Ja täiesti äge oleks ka vastuseid saada.

Eraldi mõtisklemisaines on see eelnevalt kirjutatud Fiesta näide, kus tegelikult tehtud töö erines oluliselt esialgsest kalkulatsioonist, kuid tahaks loota, et sellist praktikat (enam) tänasel päeval ei harrastata.

Säästunipp kindlustusandjatele

Head kindlustusandjad! Palgake omale mingid asjalikud tüübid, kes neid remondikalkulatsioone korralikult vaatavad ja maamehe mõistusega kahtluse alla seavad. Lisaks sellele palgake mõned tüübid, kelle töö on hommikust öhtuni avariilistele autodele autolammutustest ja Ebayst või kasvõi Leedust autoturult korralikke juppe otsida ja kohale viia.

Teil oleks odavam seda “tüübiarmeed” ülal pidada ja kliendile vähe pikemaks ooteajaks asendusautot rentida. Ainuüksi selle ühe näitena kasutatud Tiguani remondi pealt säästetust võiks maksta vabalt kinni paari tüübi kuupalga.

Ajan asja omalt poolt veel ühe sammu võrra kaugemale. Kui remonditöökoda esitab kindlustusandjale kalkulatsiooni 10 200 eurot, siis 1000 eurot kallimalt saab juba samasuguse mitteavariilise Tiguani osta. Sama värvi ka. See tuleks kohe sama hooga ära osta ja siit edasi jääb kaks varianti, mõlemad tunduvad lausa taevalikult head remonditöökoja 10 200 eurose kalkulatsiooni kõrval:

1) võtta juurde ostetud Tiguanilt kõik vajalikud jubinad ja kruttida avariilise isendi külge. Pärast seda jääb juurde ostetust alles veel mootor, käigukast, teine esimene nurk, terve salong ja tagumine osa. Need kõik on asjad, mille saab pärast maha müüa kokku hea raha eest ja niimoodi ”oma kulu” vähendada.

2) leppida avariilise auto omanikuga kokku, et ta saab selle teise auto endale. Mootori ja käigukasti, mis avariis viga ei saanud, võib ju ümber tõsta, kui asemele ostetul näiteks läbisõit kõvasti suurem on. Või istmed teised jne. See ümber lappamine on lihtne töö. Ja alles jääval avariilisel autol on ka müügiväärtus. Pildil näidatud Tiguan läks avariilisena kaubaks ca 6500 euroga.

Mulle tundub, et siin annaks päris palju ära teha, et hiigelkahjumeid vältida. Päriselt ka! Mitte kliendile hinda tõsta, sest eelmine aasta lõppes kahjumiga.

Küsisime erinevate osapoolte kommentaare antud teemale ja avaldame nad ka siin:

Ergo: klient teeb omal kulul järeleandmisi, kuid kindlustuselt nõutakse kõrgeimat kvaliteeti

AMTEL: Hind tuleneb tööjõumaksudest ja kvaliteetsetest varuosadest

Liikluskindlustuse fond: petavad hoopis töökojad, kes võtavad töötasu “mustalt”

Remonditöökoda: kindlustusfirmad saavad hulgiostjatena allahindlust