Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul on kahetsusväärselt muutunud ühiskonnas aktsepteeritavaks normiks, et 10 või 15 kilomeetrit tunnis piirkiirust ületada on okei. Seda ilmestab ka see, et suurem osa fikseeritud kiiruseületusi jääb kuni 20 km/h piiresse.
“Ilusate ilmade ning heade teeolude korral ei taju juhid enam oma liikumiskiirust ja vajutavad julgelt gaasi. Kuid õnnetuse korral mängib iga lubatud piirkiirusest ületatud kilomeeter olulist rolli selles, kas inimene saab raskelt viga või surma,” sõnas Kullamäe.
191 ja 198 km/h
Kihutajaid, kes enda ja kaasliiklejate elud väga suurtel kiirustel sõites ohtu panevad, on õnneks vähe. Kuid siiski näiteks 27. aprillil fikseeris mobiilne kaamera Tartu maantee seitsmendal kilomeetril suunaga Tallinna poole paarisekundilise vahega kaks väga suurt kiiruseületamist – 191 km/h ning 198 km/h.
30. aprillil tuvastas kaamera Rannamõisa teel kiiruseületuse 132 km/h, kuigi tegu on asula piirkonnaga, kus suurim lubatud kiirus 50 km/h. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest enam kui 60 km/h võib karistada trahvi, aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega.
Mobiilsete kiiruskaamerate eesmärk on rahustada liiklust ning seeläbi panustada meie kõigi turvalisusesse. Praegu rakendatakse neid liiklusjärelevalves maksimaalselt, sest kiiruseületamise fikseerimisel juhti ei peatata ja seega puudub vajadus inimkontaktiks.
Käesoleva aasta nelja kuuga on mobiilsed kiiruskaamerad fikseerinud 21 769 rikkumist. Seda on peaaegu sama palju kui möödunud aasta kuue kuuga, mil kaamerad tuvastasid ainult 200 kiiruseületamist enam.
