Uudis

Nüüd on teada, millal mobiilsed kiiruskaamerad Eestis kasutusele tulevad

Kiiruskaamerad pole märtsist enam maa küljes kinni. Foto: Scanpix

Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani sõnas tänasel maanteeameti pressikonverentsil, et 2019. aastal politseil inimjõulist järelvalvet juurde panna ei saa. Küll aga saab tehnoloogilist ja märtsist tulevad Eestis kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad.

Varem on siseministeeriumi rahandusosakonna juhataja Mairi Tonsiver öelnud, et kuna politsei- ja piirivalveamet hangib juurde kaheksa mobiilset kiiruskaamerat, siis võib prognoosida, et sel aastal suureneb mobiilsete kaamerate vormistatud trahvide kogusumma ligikaudu 1,5 miljoni võrra.

Mis on mobiilsed kiiruskaamerad?

Geenius on varem kirjutanud, et politsei on juba mobiilseid kaameraid ostma hakatud ning dokumentidest selgub, et kaamerad peaks suutma kinni püüda ka need juhid, kes pärast seadmest möödumist gaasi põhja vajutavad.

Soetatavad mobiilsed kiiruskaamerad võimaldavad mõõta sõidukite kiirust ja pildistada kiiruseületajaid sõiduki registreerimismärgi ning juhi näo tuvastusega vähemalt kolmel kõrvuti oleval sõidurajal. Lisaks sellele võimaldavad kaamerad nii läheneva kui ka eemalduvad objekti liikumiskiiruse mõõtmist.

Kiiruskaamerad suudavad mõõta kiirusi 20 km/h kuni 250 km/h, lisaks töötavad need kuni -30 kraadises külmas.

Kiiruskaamerad hakkaks tööle akutoitel.

Kui kiiruseületaja tabatakse, siis võidakse foto jäädvustamiseks kasutada ka välku. Kiiruskaamera ise hakkab seisma statiivil.

Turvalisuse tagamiseks säilitatakse kiiruse ületamise puhul juhtumi originaalsalvestis ning see on krüpteeritud failiformaadis ja varustatud turvaelementidega, mis välistab salvestise muutmise ning ilma eritarkvarata ligipääsu.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.