Turvaliseks sõiduks peab jalgrattal olema signaalkell, töökorras pidurid, ees valge ja taga punane tuli ning helkur, samuti kodarates valged või kollased helkurid.

Auto ja jalgratturi kokkupõrke järel on vaja õnnetus sündmuskohal osaliste andmetega vormistada ja politseid teavitada.

“Pärast õnnetust arvatakse sageli, et vigastus ei ole tõsine ja teavitamine ei ole vajalik. Tihtipeale avalduvad aga tervisekahjustused hiljem, mistõttu tuleb kohe helistada 112,” ütles Potsepp.

Gjensidige Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Terje Rabe sõnul hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule ravikulu ja töövõimetuse või töövõime vähenemise tõttu saamata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu.

“Ükski hüvitis ei ole inimese tervisest tähtsam. Jalgratturil tuleb alati liiklust jälgida ja teinekord oleks tervise huvides mõistlik pigem autojuhile teed anda, kui enda eesõigust järgida,“ ütles Rabe. „Tavapärased õnnetusjuhtumid jalgrattaga liigeldes on kukkumised, mille tagajärjeks on rasked põrutused ja luumurrud. Ka koerad kimbutavad jalgrattureid ja halvimal juhul lisandub kukkumisest saadud traumale ka koerahammustus,” lisas Rabe.

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude.

“Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse ka juhul, kui kannatanule tekitatud kahju hüvitab õnnetuse põhjustaja liikluskindlustusandja. Kindlustushüvitist võib kannatanu kasutada omal äranägemisel, näiteks tasulise taastusravi eest maksmiseks, eluaseme kohandamisel ratastooliga ligipääsetavaks või õnnetuse tõttu vähenenud sissetuleku kompenseerimiseks,” ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse lepingute haldamise osakonna juhataja Kirsti Virak.