“Üks tüüpilisemaid ohuolukordi on seotud parklas teistele liiklejatele tee andmisega. Kui liiklusmärgiga pole teisiti reguleeritud, kehtib parklates parema käe reegel. Kui parkla keskele on joonistatud tee, ei muuda ka see ilma täiendavate liikluskorraldusvahenditeta sõidueesõiguse reegleid,” ütles Naarits.
Küll aga ei kehti parema käe reegel juhtidele, kes tagurdavad parkimiskohale või sealt välja. Nemad peavad andma teed kõigile teistele, sealhulgas jalakäijatele.
Kolmerealisel teel hakatakse samaaegselt reastuma
Teine sageli vaidlusi tekitav olukordi on see, kus kolmerealisel teel hakkavad kahel äärmisel sõidurajal liikuvad juhid reastuma üheaegselt keskmisse sõiduritta. Sellises olukorras kehtib samuti parema käe reegel ehk paremalt poolt reastujale tuleb teed anda.
See on linnaliikluses väga levinud olukord, mille puhul jäävad juhid jällegi sageli hätta just eesõiguse määramisega.
Keeruliseks muudab mainitud olukorrad ennekõike fakt, et suur osa juhte ei tunne piisavalt hästi liiklusseadust. See annab omakorda jõupositsioonil või pikema sõidustaažiga juhtidele võimaluse teist osapoolt manipuleerida ja panna ta seeläbi süüd omaks võtma.
Kes kõvemini karjub, sellel on õigus?
“Kui plekimõlkimise järel hüppab teisest autost välja ärritunud juht ja karjatab: “mida sa tegid,” või “kas sa ei tunne seadust, et mulle ette keerasid,” siis hakkab nii mõnigi väiksema sõidustaažiga liiklejad endas kahtlema ning võtab pikema jututa süü omaks,” tõdes Kaido Naarits.