Salong on tegelikult täiesti okei, must lagi pole kuidagi juhanliivilikult sünge, tagumisest aknast küll peegli abil eriti välja ei näe, kuid see pole ei esimene ega viimane natuke ägedam sõiduriist, mille puhul tahavaatepeegel on peamiselt selleks, et vaadata ega lapsed tagaistmel pahandust ei tee.
Seega ei mingit tuld ja tõrva Kia aadressil. See auto on päriselt hea. Üles jääb siiski probleem, miks ma peaks poolsada tuhat kulutama Kia peale?
Jah, ma tean, et on olemas hulk inimesi, kes ostavad põhimõtteliselt ainult uusi autosid, kuid minu jaoks isiklikult ajavad suu vett jooksma sama raha eest saadavad kehtiva garantiiga umbes aastakese vanad „sakslased.“ Seda enam, et bränd on kõvem ning viimistlusaste parem.
Kial on potentsiaali vägagi palju
Aga eelnev ei tähenda muidugi seda, et Kia poleks hakkama saanud suurepärase autoga. Maailmas (ja ka Euroopas) on piisavalt automarke, millel ei ole kunagi olnud midagi võrreldavat ette näidata. Vähemalt mitte sellist, mida päriselt ka osta saaks.
Sellepärast ma ei imestagi, kui näiteks Stingeri kolmas põlvkond on juba piisavalt hea, ilus ja mõistliku hinnaga, et „sakslasi“ palju korralikumalt ehmatada. Lisaks – kui vaadata seda, kuidas Kia arenenud on, siis 20 aasta pärast võivad „hiinlased“ juba ka väga häid autosid teha… Aga õigus – siis sõidavad autod juba ise ning igasugu vanamehi oma bensuõgarditega liiklusesse ei lasta. Õnneks jalgrattaga sõita ja kitarri mängida võib ikka. Vähemalt ma loodan, et võib.
