Rahandusministeerium: Eestis jäi kütuse hinnalangus väiksemaks kui Lätis ja Leedus

Allikas: Euroopa Komisjon, Weekly Oil Bulletin

Rahandusministeeriumi blogis avaldas fiskaalosakonna analüütik Merliin Laos põhjaliku postituse, mis avab kütusehinna tagamaid ning toob võrdlusi meie naaberriikidega.

Kuna viimastel kuudel on hind maailmaturul ning ka tanklates kõikunud, siis on meedias arutletud, miks kütuse hind Eestis suhteliselt vähem langes ja millest see tuleneb. Sealjuures on käsitletud ka kütusemüüjate soetatud varusid, mis jõuavad tarbimisse aegamööda.

Kokku langes aasta esimeses kvartalis nafta hind 25 protsenti võrreldes eelmise aasta detsembriga. Koos nafta hinnaga hakkasid langema ka tanklas nähtavad hinnad lõpptarbijale, mille ilmestamiseks on alljärgnevad joonised.

Allikas: Euroopa Komisjon, Weekly Oil Bulletin

Allikas: Euroopa Komisjon, Weekly Oil Bulletin

Hinnad ilma maksudeta olid 2019. aastal Baltikumis sarnased

Kuna riikide lõikes on maksumäärad kütustele erinevad, annavad parema indikatsiooni kütusehindade võrdlusest aegread ilma maksudeta. Bensiini 95 ja diislihindade aegridade kohaselt olid 2019. aastal kütuste hinnad Eestis ilma maksudeta sarnased Läti ja Leedu omadega ning võrreldavad Euroopa Liidu kaalutud keskmisega.

Alates möödunud aasta lõpust on hindade erinevus suurenenud ning sel aastal on marginaalid meil ka kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt.

2020. aasta esimeses kvartalis oli bensiini 95 hinnaerinevus Läti ja Leeduga 3 senti ja diisli puhul 6,4 senti, süvenedes aprillis veelgi. Diisli maksudeta hinna erinevusest selgitab 3–4 senti liitri kohta biokütuse osa ehk nii palju on kütus Eestis kallim eelmise aasta detsembrist võrreldes Läti või Leeduga tulenevalt biokütuse nõude erinevast rakendamisest.

Eesti tanklates langus kõige väiksem

Seega kui marginaalid oleksid samal tasemel, siis ei tohiks erinevus olla väga palju üle selle. Kokkuvõtvalt on nafta maailmaturuhindade langusele reageerimine Eestis tanklates olnud veidi väiksem kui lõunanaabritel. Lisaks erinevale biokütuse nõude rakendamisele võib oletada ka kütusemüüjate soetatud varude mõju.

Jooniste lõpus on näha tavapärasest suurem hinnalangus. Diislikütuse hinna kiire langus Eestis mai alguses on tõenäoliselt 1. mail toimunud aktsiisimäära langusest tulenevalt meile kasutatavas andmestikus üle hinnatud. Kui tanklates langes diislikütuse hind 20 senti, siis ilma aktsiisilangetuseta peaks hinnalangus olema vaid 5,5 senti. Oil Bulletini andmete kohaselt on kogu mai alguse 20-sendine hinnalangus arvestatud diislikütuse hinna langusena ilma maksudeta.

Väga palju mõjutab laovaru

Tüüpiliselt realiseeritakse ühe kuu jagu varutud kütus ära kahe järgmise kuu jooksul. Selle põhjus seisneb selles, et kõik turuosalised varusid ei soeta. Samuti varuvad eri ettevõtted kütuseid eri mahus. 

Eestis puudub aktsiisikaupade ettevarumisele seaduslik piirang (välja arvatud sigarettide kolmekuuline piirang), mida on rakendanud mitmed teised riigid. Seega on ettevõtjatel võimalus varuda neid tooteid järgnevaks perioodiks ette, kui nad seda otstarbekaks peavad.

Tüüpiliselt tehakse seda siis, kui tõuseb aktsiisimäär või rakendub mingi muu piirang, nagu kütuse biolisandi nõue. Nii deklareeritakse ja tasutakse kauba eest maksu- ja tolliametile vähem aktsiisi, kui tuleks tasuda pärast muudatuse jõustumist.

Loe, kuidas see võib hindu mõjutada täpsemalt juba Rahandusministeeriumi blogist.

Kokkuvõtteks

Rahandusministeeriumi blogipostituse kokkuvõttes öeldakse, et Eesti tanklate aeglasem reageerimine maailmaturu hinnalangusele võis tuleneda nii kallimatest sisseostu hindadest kui ka eelnevalt kallimalt soetatud kütusevarust.

Suures osas on selle soetatud varu mõju praeguseks ilmselt läbi. Täpsemalt näeme, kui maikuus tarbitud ja deklareeritud kütuse kogused on meile teada.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.