Tegu on lihtsamat sorti juhi monitoorimise süsteemiga (Driver Monitoring System, DMS), mis mõõdab rooli pööramist või puudutusi. Ent mõnedes sõidukites on ka sellest roolikatsumisest hoopis keerukamaid DMSe, mis jälgivad juhi tähelepanelikkust.

Sisuliselt on autos infrapunakaamerad – sellised, nagu praegu Eesti kiiruskaamerates –, mis tegelevad juhi silmade jälgimisega. Esimesed juhi jälgimise kaamerad paigaldas oma kallimatesse mudelitesse ligi kümme aastat tagasi Toyota ja selle sõsarmark Lexus. Mõnes Toyota mudelis on isegi DMS, mis jälgib juhi silmalauge, mis aitab märgata unisust.

Praegu annab auto DMSiga hoiatuse siis, kui juht ei jälgi teed ja auto tuvastab ees ohtliku olukorra. Lihtne oleks süsteemi täiendada nii, et kui auto tuvastab juhi korduva ja/või püsiva pilgu auto salongi, mitte teele, antakse signaal.

Praktikas see lahendus muidugi ei tööta. Järelvalve kõikidesse autodesse panemine ei ole riigi võimuses ja kodanikud tunnetaks seda oma vabaduste liigse piiramisena.

Autost väljas: tehnoloogia selleks on juba olemas

Kas tõesti on võimalik 90+ kilomeetrit tunnis liikuvast sõidukist väljaspool tuvastada see, kui juht ei jälgi teed, vaid hoopis telefoni? Vastus on ilmselt jah.

Esiteks käsitsimeetod. Juba praegu vaatab inimene üle kõik kiiruskaamerate tehtud pildid. Kui ta tuvastaks sealt ka mobiilikasutamise, võiks ju määrata lisakaristuse. See aga jätaks välja need juhid, kes kiirust ei ületa, aga on ikkagi ohtlikud, kuna jälgivad tee asemel telefoni. Lihtsalt kõikidest kaamerast mööduvatest autodest pildi tegemine ja käsitsi läbivaatamine ei kõla just efektiivse viisina.

Niisiis, kaamera peaks automaatselt tuvastama möödasõitva auto roolis oleva juhi pilgu ja kehaasendi järgi, kas ta vaatab telefoni või teed.

On see võimalik? On! Vähemalt nii lubab juba üks Austraalia firma, One Task.

Kuigi firma pole oma tehnoloogiat täpsemalt kirjeldanud, toimib see üldjoontes nii, et kaamera salvestab mööduvast autost kõrgresolutsioonis videot.

Samal ajal on kaameras või pilveserveris tarkvara, mis videokaadreid analüüsib. Masinõppe algoritmid on treenitud tuvastama videost kaadreid inimese kehahoiakust, mis on telefoni käes hoides tüüpilised.

Tehnoloogia osas on veel palju küsimusi eelkõige sellest, kui palju vale-positiivseid ja vale-negatiivseid vastuseid tarkvara annab.

Vale-positiivsete vastu aitab see, et enne trahviotsuse määramist vaatab arvuti poolt väljavalitud kaadri üle ikkagi inimene ja otsustab, et tegu on tõesti keelatud telefonikasutusega. Vale-negatiivsete vastuste puhul võivad aga paljud telefonikasutajad märkmata jääda ja lahenduse kuluefektiivsus on küsitav.

Selle ettevõtte lahendus näib olevat vähemalt nii hea, et Austraalias New South Walesi osariigis on alustatud juba seadusandluse loomist, millega selliste kaamerate kasutamine seadustada. Pilootprojekte on tehtud ka teistes riikides.

Vastus

Tegu on küllaltki uue ja eksperimentaalse tehnoloogiaga. Väga suure tõenäosusega tänavu ega järgmine aasta Eestis seda veel kasutusele ei saaks võtta.

Ent pikemas perspektiivis on kaamerad, mis tuvastavad telefoni kasutava autojuhi ja määravad trahvi, väga võimalikud.