Seatud tingimuste kohaselt peab pärast ostu jääma tööle vähemalt 168 kiirlaadijat 140 erinevas kohas. Samuti tuleb ostjal tagada, et kiirlaadimispunktide omavaheliseks kauguseks ei ole 2020. aastaks rohkem kui 60 kilomeetrit mööda maanteevõrgustikku, seega tuleb asja edasi arendada. Lisaks sellele tuleb luua võimalus kasutada Euroopa standardile vastavat laadimisotsikut, seega peaks laadijad muutuma sobilikuks ka näiteks Saksa elektriautodele.
MKMi pressiesindaja Emilie Toomela sõnas Geeniusele, et ministeeriumi eesmärk oli arendada elektriautode kasutamise võimalusi. “Üle-Eestiline laadimistaristu annab elektriautode kasutajatele liikumiskindluse ning ELMO on sellega oma eesmärgi tänaseks täitnud. Seetõttu on riik otsustanud anda laadimistaristu edaspidise haldamise võimaluse erasektorile,” lausus ta.
Elektrisõidukite arv Eestis on ELMO programmi järel oluliselt kasvanud, varasema 500 elektriauto asemel 2013. aastal on tänaseks Eesti teedel üle 1200 säärase sõiduki. “Laadimistaristu on muutunud piisavalt tasuvaks, et erasektor saaks selle haldamisega hakkama ka ilma riigi toeta,” lisas ta.
Raha suunatakse arengusse
Toomela märkis, et taristu müügist saadud raha on riigil plaanis uuesti suunata elektriautode arengu toetamisesse. “Loodame, et ELMO laadimistaristust saadavat müügitulu on tulevikus võimalik rakendada edasiseks elektriautode toetamiseks,” märkis ta.
Võimalikke arengukohti näevad ka asjatundjad.
Tesla Rent juht Mario Kadastik sõnas, et taristus peaks hakkama kasutusele võtma CCS-tüüpi laadijaid. Ta sõnas, et seda ei pea tegema kohe kõigi olemasolevate asemele, aga uuemad autod on suurema sõiduulatusega, seega sobiks alustuseks suuremad asulad ja põhitrassid. Ta toonitas, et kaaluma peaks uut tüüpi CCS+CHAdeMO+Type-II jaamade kasutuselevõttu, mitte lihtsalt vanade laadimisjaamade juurde uue standardi lisamist.