Saaremaal avati Eesti esimene päranditee, mis näeb välja nagu 1950ndatel

Transpordiamet avas 16. detsembril Lääne-Saaremaa rannikule rajatud päranditee staatuses teelõigu, mis säilitab kruusateena 1950. aastate ilme.

“Transpordiametil on hea meel avada ajalooline teelõik, mille kaudu saab sõitja teha läbi ajarännaku. Tegemist on unikaalse teega, mida tasub Saaremaad külastades kindlasti läbida,” ütles Transpordiameti peadirektor Kaido Padar 11 kilomeetri pikkuse päranditee lõigu avamisel.

Kruusatee Lõmala ja Kaugatoma vahel on osa Saaremaa põhja- ja läänerannikut Sõrve poolsaarega ühendavast vanast rannamaanteest. Lõmala–Kaugatoma teelõigu renoveerimine lähtus arusaamast, et aeg on sellel teel peatunud 1950.–1970. aastates. Säilinud on kruuskate, tee on kitsas ja kurviline, säilinud on betoonist kilomeetripostid ja suur osa tähisposte, mis tänase liiklusohutuse standardiga enam ei ühildu.

“Kruuskattega teid jääb meil järjest vähemaks, mistõttu tekkis Transpordiameti lääne regiooni töötajatel 2019. aastal idee säilitada see pärandlõik ajaloolisel kujul tuleviku tarbeks, sest madal liikluskoormuse tase siin kõvakatte rajamist ei eelda ning eristaatuse andmine ka siinse piirkonna elanike liikuvust täna oluliselt ei takista,” selgitas Transpordiameti taristu haldamise teenistuse lääne üksuse juhataja Hannes Vaidla.

Paralleelselt olid samad mõtted arenenud ka Muinsuskaitseameti spetsialistidel. 2020. aastal moodustas Vaidla spetsialistide töögrupi, kuhu kaasati ka Eesti Maanteemuuseum.

Taastati ka ajastu stiilis liiklusmärgid

Teelõigu erilisus seisneb ka selles, et siin ei piirdutud ainult säilinud teepäraldiste taastamisega, vaid lisaks taasloodi ka ajastu stiilis liiklusmärgid ja suunaviidad. Töögrupi ideede ja sisendi põhjal koostas eskiisprojekti 2020. aasta lõpul OÜ Keskkonnaprojekt. Remondi ja ehitustööd teostas 2021. aasta lõpul AS Level.

Vahetult pärast II maailmasõda sai Lõmala ja Kaugatoma vaheline rannatee üleliidulise tähtsusega Orissaare–Mustjala–Kihelkonna–Jämaja–Hänga maantee osaks. Tollal oli Saaremaa rannik kogu Nõukogude Liidu välispiir, mistõttu asus tee riigikaitseliselt tähtsas piirkonnas ja selle ääres patrullisid iga päev nõukogude piirivalvurid.

1970. aastate teisel poolel jagati senine maantee Mustjala–Tehumardi ja Üüdibe–Jämaja–Hänga vabariikliku tähtsusega teedeks. Lõmala–Kaugatoma vaheline 11-kilomeetrine maantee jäi aga kohaliku tähtsusega teeks.

Alates 2021. aastast on Lõmala ja Kaugatoma vaheline riigitee nr 21108 tähistatud ja säilitatud Eesti 20. sajandi keskpaigale iseloomuliku kruusateena. Teel kehtiv kiiruspiirang 50 km tunnis võimaldab liiklejail aja maha võtta ja tutvuda ohutult tee ning kauni loodusega. Tee ajaloo kohta leiab lisateavet teeäärsetelt infotahvlitelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.