Uudis

Sajad muudatused liiklusseaduses: vahtralehte enam kasutama ei pea ja mootorrattaloa saamiseks ei pea eksamile minema

Algaja juhi tunnusmärki enam autol näitama ei pea, kui seadus riigikogust läbi läheb. Foto: Valgamaalane/Scanpix

Liiklusseadus on saamas sadu uuendusi, millest enamus pisikesed täpsustused, kuid osad ka kategoorilised muutused. Nii muutub näiteks lihtsamaks mootorrattaloa saamine ning kaob kohustus kasutada vahtralehte.

Geenius uuris hulgaliste muudatusettepanekutega eelnõu läbi ning leidis sealt kõige olulisemad ja kõige huvitavamad muutused.

Enam ei pea vahtralehte kandma

Nii näiteks selgub, et seaduse vastuvõtmisel kaob kohustus kasutada algaja juhi tunnusmärki ehk vahtralehte.

Eelnõus märgitakse, et koolituste paremaks muutumise tõttu ei ole see enam lihtsalt vajalik. Kui juht aga ise soovib, siis võib ta tunnusmärki ikkagi kasutada.

Teiseks suuremaks muutuseks on see, kuidas saab edaspidi A1 kategooria juhiluba ehk mootorratta juhtimiseks vajalikku juhiluba. Kui praegu peab selle juhiloa saamiseks läbima autokooli ning eksamid, siis edaspidi maanteeameti eksami tegemise vajadus kaob ning juhiloa saamiseks tuleb läbida lihtsalt koolitus.

Eelnõus märgitakse, et selle sammuga tõstetakse ka mootorrataste populaarsust.

Juhiloa saamisel muutuvad aga teised aspektid. Kui seni ei väljastatud isikule juhiluba, kui isikul on korduvad liiklusalased rikkumised, siis edaspidi ei osutuks probleemiks näiteks pidev turvavarustuse mittekasutamine või jalakäijana liiklusreeglite rikkumine.

Takistuseks saaks aga ikka  juhtimisõiguseta sõitmine, joobes juhtimine, kiiruse ületamine või liiklusõnnetusest mitteteatamine.

Uued kaamerad

Liiklusseaduse muudatused võimaldavad riigil edaspidi kasutada ka teisaldatavaid kiiruskaameraid, mida senine seadus ei luba. Kaameraid on juba teedel testitud ning riik on neid hankimas, et need peagi kasutusele võtta.

Muudatus tabab ka neljarattalisi mopeede. Kui seni lubas seadus sarnaselt teistele mopeedidele neid juhtida alates 14. eluaastast, siis edaspidi peab nende kasutamiseks olema vähemalt 16-aastane. Samuti keelab seadus edaspidi selliste mopeedidega kõnniteedel sõitmise, mida tohib endiselt teha näiteks rolleriga.

Väiksemate muutustena hakkavad Eestis kehtima mitmete Aasia riikide juhiload, näiteks Hong Kongis väljastatud juhiluba.

Eestlastel kaob aga vajadus kanda kaasas juhiluba, seda ükskõik, mis olukorras. Hetkel ei tulnud juhiluba kaasas kanda, kui juht oli auto omanik või muul ametlikul moel autoga seotud.

Seadus muutub modernsemaks

Edaspidi tasub veelgi tähelepanelikum olla ka teetööd tegevate autode ning elektriautode läheduses. Senine kollase vilkuri säte muutub ning lubab edaspidi vilkuri asemel kasutada vilkuvaid kollaseid märgutulesid, elektriautod (või muud sõidukid, mis sõidavad ühistranspordirajal), tohivad jälgida bussifoore ehk hakata sõitma siis, kui seda tohivad teha ühissõidukid.

Seadus muutub ka märksa modernsemaks ja näiteks loetakse edaspidi auto juhiks ka inimest, kes kontrollib autot rakenduse kaudu, näiteks vajutades Tesla puhul äpis nuppu, et auto parkimiskohast välja sõidaks: nuppu vajutanud inimene vastutab igal juhul auto eest.

Nupu vajutamine muutub ka märksa lihtsamaks, kuna nüüd tohib seda teha ka autos olles, varem oli juhil keelatud roolis telefoni katsuda, edaspidi võib seda teha auto funktsioonide kontrollimiseks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.