Uudis

Soomlastele saadetakse ainult kiiruskaamera trahviteade ja loodetakse, et see makstakse vabatahtlikult

Kiiruse mõõtmine Tallinna-Tartu maanteel. Foto: Järva Teataja/Scanpix Baltics

Eile kirjutas Iltalehti, et soomlased võivad Eestis vabalt kihutada ja trahve nad maksma ei pea.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka sõnul saadetakse kiiruskaamera trahviteade koju, kuid meetmeid selle väljanõudmiseks ei ole. Patrullpolitseiniku tehtud trahviteadet aga enamasti koju ei saadeta, vaid loodetakse, et see tasutakse vabatahtlikult.

“Näiteks kui kiiruskaamera fikseerib Soomes registreeritud sõiduki kiiruseületamise, siis saadetakse omanikule koju trahviteade. Üldjuhul ka see tasutakse,” sõnas ta.

Eelmisel aastal saadeti Soomes registreeritud sõidukite kohta 10 774 trahviteadet, millest praeguse seisuga on tasutud 79%.

“Euroopa Liidul on plaan töötada välja üle-euroopaline täitemenetlusesüsteem, mis võimaldaks teise riigi kodanikult lihtsamalt trahve välja nõuda,” lisas ta.

Välismaalased on tasunud pooled trahvid

Kui politseinikud tuvastavad liiklusrikkumise, siis enamasti koostatakse kiirmenetlusotsus ning see antakse kohe rikkujale kätte.

“Eestlased on tasunud koos kohtutäituri vahendusel välja nõutud summadega 72% nõuetest ning välismaalased ilma kohtutäiturita 53% nõuetest. Võrreldes eestlastega on välismaalaste poolne trahvide tasumise protsent suhteliselt suur,” ütles Nuka.

Kiiruskaamerad fikseerivad nii Eesti, EL-i liikmesriikides kui ka kolmandates riikides registreeritud sõidukite kiiruseületused. Trahviteade kiiruseületamise kohta koostatakse nii Eestis kui ka EL-i liikmesriigis registreeritud sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

“Kolmandate riikide sõidukite osas kiiruskaamerate fikseeritud juhtumite korral trahviteadete koostamiseks hetkel efektiivseid meetmeid ei ole, kuid tegeleme sellele lahenduse otsimisega,” rääkis Nuka.

EL-i liikmesriikide registrite vahel toimub andmevahetus ainult trahviteadete osas. Muude liiklusrikkumiste korral peab usaldama inimese enda poolt politseinikule antud kontaktandmeid.

Trahvi saatmine on liigne bürokraatia

Lisaks kiiruskaameratele jäävad välismaalastest liiklusrikkujad vahele ka politseipatrullidele, kes rikkujale rahatrahvi määravad. 2015. aastal tekkis võimalus saata EL liikmesriiki täitmisele rahatrahv, mis ületab 70 eurot. Selleks tuleb EL Nõukogu kehtestatud raamotsuse järgi täita seitsmeleheküljeline blankett ja edastada see koos trahviotsusega justiitsministeeriumile.

“See aga on väga bürokraatlik. Kuna välismaalased on vabatahtlikult tasunud päris suure osa määratud trahvidest, siis seni ei ole trahviotsuseid teise riiki saadetud.

Kuna Eestis viibib üha rohkem välismaalasi, panevad nad siin ka ühe rohkem toime väärtegusid ning seetõttu oleme otsustanud alustada suuremate rahatrahvide EL riikidesse täitmisele saatmist.

“Kohtuväline menetleja otsustab, millise suurusega trahve saata välisriiki täitmisele. Sel aastal oleme justiitsministeeriumiga täpsustanud trahviotsuse edastamise detaile ja tööprotsesse ning PPA kavatseb saata suuremad trahvisummad täitmisele. Tuleb aga tähele panna, et välisriigis sisse nõutav trahv ei laeku Eestile, vaid sissenõudvale riigile,” rääkis Nuka.

Juhul kui välismaalasel on Eesti riigi ees täitmata kohustus, siis on tema suhtes võimalik piiranguid kohaldada. See tähendab, et Eesti riik võib keelduda näiteks isikule viibimisaluse (viisa, elamisluba) väljastamisest.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.