Uudis

Suur lugu: elektriautode GPSiga jälitamine riivab ameti sõnul inimeste privaatsust

Advokaat leiab, et GPSi asemel peaks kasutama teisi lahendusi

Nissan Leafile saad ostutoetusega praeguse seisuga kaasa ka GPS-seadme. Foto: Scanpix

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) sõnul peab riik elektriautode ostutoetuse tingimuste täitmiseks kasutama meetmeid, mis tagavad inimese privaatsuse, kuid autole neljaks aastaks GPSi paigaldamine on inspektsiooni hinnangul ilmselgelt inimese jaoks liig suur privaatsuse riive.

AKI õigusdirektori Raavo Palu ütles Geeniusele, et erinevalt keskkonnaministeeriumi  kavandatud määruse eelnõust piisaks sellest, kui riigile edastatakse ostutoetusega soetatud elektriautode läbisõidumõõdiku näidud.

Sarnasel seisukohal on ka NJORD advokaadibüroo advokaat Tea Kookmaa, kelle hinnangul on GPSiga autode jälgimine üpris riivav isikuandmete töötlemine ning selle asemel on võimalik välja töötada või võtta kasutusele juba olemasolevaid muid lahendusi, millega ei kaasne isiku asukoha jälgimine.

GPSi kasutamise nõue ei ole kivisse raiutud

Pärast Geeniuse artikli avaldamist ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Tiina Reinart, et see ei ole siiski kivisse raiutud. Hetkel on tegemist määruse eelnõuga, mis pole veel kooskõlastusi saanud.

Reinarti kinnitusel on võimalik, et see kõrvaldatakse sealt täielikult või et pärast huvirühmadele kava tutvustamist täpsustatakse GPSi nõuet väga detailselt.

Ministeeriumi esindaja ei taganenud varasemalt öeldust ehk kinnitas veelkord üle, et praegu on määruse eelnõu tekstis kirjas, et ostutoetuse saamise eelduseks on GPS-seadme kasutamine.

Määruse eelnõud tutvustatakse huvirühmadele lähiajal ning ideaalis avataks toetusmeede hiljemalt selle aasta lõpuks.

Ministeerium ei suhelnud AKIga

Küsimuse peale, kas ministeerium oleks pidanud määruse osa, mis puudutab GPSiga autode jälgimist pidanud AKIga suhtlema ei andnud Palu ajakirjanikule konkreetset jah või ei vastust, kuid kinnitas, et ministeerium ei ole sellega seoses AKI poole pöördunud.

Õigusdirektor viitas isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 36 punkt 4, mis ütleb, et riik konsulteerib järelevalveasutusega, kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusliku meetme ettepanek või sellisel õiguslikul meetmel põhinev reguleeriv meede, mis seondub isikuandmete töötlemisega.

Advokaat Kookmaa tõlgenduse kohaselt oleks pidanud ministeerium AKIga suhtlema.

Reinarti kinnitusel on talle ametnikud öelnud, et GPSi kasutamise nõue on isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas.

GPSi nõue ei ole ebaseaduslik jälitustegevus

Eeldades, et ostutoetust kasutada soovivale isikule tutvustatakse GPSi kasutamise nõuet ei ole Kookmaa sõnul tegu ebaseadusliku jälitustegevusega. Samas on isiku asukoha ja selle muutumise jälgimine üsnagi riivav isikuandmete töötlemise toiming, mis peab olema proportsionaalne soovitava eesmärgi suhtes.

“GDPR-i järgi tuleb isikuandmeid töödelda ainult nii palju, kui on rangelt vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kuna GPS-seadme kasutamise eesmärk on kontrollida autoga sõidetud kilomeetrite arvu, et veenduda toetuse saamise eelduste täitmises, ei tohiks koguda ega talletada teavet selle kohta, kuskohas isik autoga sõitnud on,” täpsustas advokaat.

AKI sõnul tuleb hinnata, kas andmetöötlusega tehtavaid toiminguid on kooskõlas andmetöötluspõhimõtetega, mille iga toiming peab vastama eesmärgipärasuse ja seaduslikkuse põhimõtetele.

“Kui neid kahte põhimõtete on järgitud, siis tuleb vaadata, kuidas kasutada võimalikult vähe andmeid oma eesmärgi saavutamiseks. Mida rohkem andmeid kasutatakse, seda suurem võimalus privaatsuse riiveks. See aga on vastuolus andmetöötluse põhimõtetega. Kindlasti tuleb järgida andmetöötluses samuti asjakohasuse põhimõtet, mis tähendab, et kogutavaid andmeid on tõepoolest eesmärgi saavutamiseks vaja,” ütles Palu.

GPSi asemel peaks kasutama mõnd teist lahendust

AKI õigusdirektori sõnul on inspektsiooni poolt ennatlik määrust kommenteerida kuna nendega ei ole konsulteeritud ning neil puudub ülevaade, mil moel GPS-d hakkaksid andmeid edastama.

Samas tõi Palu välja, et kui paigaldada GPS auto külge neljaks aastaks ja seda kavatsusega kontrollida, kas etteantud ajas sõidetakse läbi vajalik kilometraaž, siis ilmselgelt on see inimese jaoks liiga suure privaatsuse riivega.

“On tavapärane, et sõidukid käivad teatud intervalli tagant hoolduses, eriti uuemad sõidukid. Kui soov on kontrollida, kas sõiduk viibis teatud aja Eesti territooriumil, siis ei ole vajadust edastada täpseid koordinaate, vaid esitada need piisava “asukoha täpsusveaga”, et vähendada privaatsuse riivet. See kõik eeldab, et kasutatavad GPS-seadmed on vastavalt kalibreeritud,” ütles Palu.

Kookmaa leiab, et kui riigi soov on koguda läbitud kilomeetrite arvu on ilmselt võimalik välja töötada või võtta kasutusele juba olemasolevaid muid lahendusi, millega ei kaasne isiku asukoha jälgimine.

“Eelistada tuleb selliseid lahendusi. Ettevaatlik tuleb olla ka sellega, et GPS-ga on vähemalt teoreetiliselt võimalik koguda eriliiki isikuandmeid. Näiteks, kui on näha, et isik sõidab kord kuus psühhiaatriakliinikusse. Samuti, GPS seadmega kogutud isikuandmeid ei tohi hiljem kasutada eesmärkidel, mis on andmete õiguspärase kasutamisega vastuolus,” tõi advokaat välja.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.