Uudis

Tallinnast võivad kaduda automaatsed kiiruskaamerad, sest riik ei taha nendega tegeleda

Kristiine ristmikul liiklejaid piidlev kiirus- ja foorikaamera oma esimesel tööaastal 2012.Foto: Andres Haabu, Postimees / Scanpix Baltics

Tallinnas on hetkel üleval viis nn “trahvikaamerat” – kaks Kristiine ristmikul ning kolm Reidi teel. Omavalitsustel puudub aga praeguse seadusandluse alusel õigus kaameraid ise opereerida ja nende poolt määratud trahvirahast osa saada. Riigi Transpordiamet ei ole aga kaamerate opereerimisest huvitatud ning lõpetab detsembris ka Kristiine ristmiku kaamerate haldamise.

“Praegu Kristiine ristmiku juures asuvad automaatse järelevalve seadmed on antud tasuta endisele Maanteeametile, tänasele riigi Transpordiametile opereerimiseks koostöös PPA-ga. Juhul, kui seal toimub sõidukiiruse ületamine või foori keelava tule rikkumine, siis need kaamerad selle ka fikseerivad ning saadavad välja trahviteate,” selgitas Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Rüütelmaa ajalehele Pealinn.

“Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eesti Vabariigis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga.”

Ka Reidi teele paigaldatud kaamerad avaldasid autojuhtidele rahustavat mõju ning esimese nelja kuuga vähenes sealsete rikkumiste arv Rüütelmaa sõnul suisa kolm korda, kuigi sealsetel kaameratel veel „trahvõigust“ ei ole.

Transpordiamet pole linna kaamerate haldamisest huvitatud

Kristiine kaamerate opereerimise leping lõppeb selle aasta detsembris ja Transpordiamet on juba Tallinna linnale öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada.

Transpordiameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul täidab Transpordiamet omaniku rolli vaid riigiteedel ning ametil puudub õigus paigaldada või omada rajatisi, mis asuvad kohalikel teedel.

“Meile teadaolevalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil. Loodame, et muudatused võimaldavad Tallinnal kiiruskaameraid kasutada vastavalt soovile. Eeltoodud põhjustel ei soovi Transpordiamet lepingut jätkata,” selgitas Vaheoja.

Hetkel on olukord Rüütelmaa sõnul selline, et riigi Transpordiamet ei ole linna liikluskaameratega tegelemisest huvitatud ja omavalitsusel ei ole selleks juriidilist luba.

Oodatakse uut seadust

Siseministeerium saatis mullu sügisel välja väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse saavutada, et 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist laekuks kiiruskaamera paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Riigikogu ega valitsuse menetlusse ei ole seaduse ja määruse eelnõud jõudnud, kuid just Kristiine ja Russalka ristmiku puhul oleksid muudatused üliolulised.

Siseseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna nõunik Indrek Link kinnitas, et väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 2020. aasta novembris ja praegu on eelnõu kooskõlastusringil Justiitsministeeriumis.

Pärast seda, kui siseministeerium on justiitsministeeriumi ettepanekud omakorda läbi töötanud, saab eelnõu saata Vabariigi valitsusele, kes otsustab eelnõu Riigikokku saatmise.

“Praegu näib reaalne, et uue seaduse järgi paigaldatud kohalike omavalitsuste kaamerad võiks kiirust mõõtma hakata alates 2022. aastast,” sõnas Indrek Link.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.