Uudis

Tänased kaks ratturit: Miike väikse tõuksiga ja Tõnis ümberehitatud Meridaga

Miike poseerimas eeskujulikul rattateel Majaka tänaval Foto: Märten Vaher

Tallinna linna liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa intervjuu Geeniusele, kus ta ütles, et nägi ainult kahte jalgratturit päeva jooksul, tekitas jalgrattafännides tormi.Seepärast asusid nad linna rattureid üles pildistame ja Autogeenius avaldab siin igapäevaselt kahe jalgratturi profiilid – selleks, et näidata, linnas on siiski rohkem kui kaks ratturit.

Miike Vaher (5) sõidab rattaga Kesklinnas ja Sikupillis. Käib oma tõuksiga igapäevaselt lasteaias. Kuna tõuksi rattad on väikesed, siis tuleb iga vihmaveerenni juures ettevaatlik olla, st põhimõtteliselt kogu aeg.

Samuti nõuavad paljud äärekivisid ekstra peatumist ja neist ratta üles või alla tõstmist. Vahel selleks muidugi mahti pole ja tekivad ohtlikud kukkumised. Viimati näiteks Balti Jaama turule minnes. Vanalinna poolt lähenedes on seal sebra juures tüütult kõrged äärekivid. Oma tõuksiga hoogsalt neid rammides kukkus Miike sõiduteele. Ehmatas isegi ja katsus ruttu püsti ja tagasi kõnniteele saada.

Tõnis oma tavapärases varustuses rattaga Toompeal.Foto: Erakogu

Tõnis Kaumann sõidab rattaga Pääsküla ja vanalinna vahet peaaegu iga päev, sõltumata ilmast või aastaajast. Üks ots on sõltuvalt sihtkohast 11-12 km. Põhjuse rattaga sõitmiseks leiab ikka: rattasõit annab mingi seletamatu vabaduse tunde, sõltumatuse ummikutest ja rongiaegadest.

Tänu meie olematule rattateede võrgustikule ja sõiduteel liikuja eelistamisele liiklusseaduses ongi Tõnis üha enam kolinud rattaga sõiduteele. Kottide, lukkude ja muu varustusega rattaga 25-30 km/h vahemikus liikudes on jalakäijatega jagatud rattaradadel sõitmine enamasti liiga ohtlik.

Rattana kasutab Tõnis Merida Crossway 300 ratast, mille originaalosadest on jäänud alles vaid raam, lenks ja pidurid. Kõik ülejäänud osad on vahetatud kvaliteetsemate vastu.

Kurioossematest juhtumitest tuleb Tõnisel meelde lugu, kui tagant tulev autojuht pööras talle hooga ette kergliiklusteele, oma aiavärava ette. Vigastustest päästis äkkpidurdus ja jala vedruna kasutamine, seda siis vastu autot. Kõik osapooled pääsesid ehmatusega. Küll aga pidas ette pööranud autole järgnenud autojuht vajalikuks peale intsidenti ratturi kõrvale sõita, aken alla kerida ja siis pragada, et niiviisi autot jalaga lüüa pole ilus. Nii palju siis meie prioriteetidest, auto on püha.

Kui leiad ka, et linnas on rattureid rohkem, saada meile pilt ja lühike kirjeldus jalgratturist: geenius@geenius.ee

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.