Tarmo Tähepõld: Kalamajas tuleb parkimine tasuliseks muuta, muu enam ei aita

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Olukord 2017. aasta kevadel, kus tänavapesu auto pidi märke eiravatest autodest ringi sõitma.Foto: Tarmo Tähepõld

Tallinnas käib mitmendat nädalat lumesõda. Inimesed on vihased linna peale, kes ei suuda lund koristada. Linn näitab (sageli ka õigustatult) näpuga inimeste peale, kes ei viitsi oma autosid ära liigutada, mõnikord lahmitakse ka niisama huupi.

Talv ei ole seekord midagi erakordset, aga see võimendab probleemi, mis on akuutne 365 päeva aastas – parkimine, autostumine ja paljus ka nii linna kui ka osade kohalike soovimatus asja parandada.

Kuulujutt “kalevipoegade” parkimisest

Sain hiljuti Facebooki kommentaariumist teada infokillukese, mille tõelevastavust on raske kontrollida, aga mis kõlab väga loogiliselt.

Pilt on illustreeriv ja me ei tea, kas selle omanik on Soomes tööl, kodus haige või valinud tervislikud eluviisid. Lumekoristust ta siiski takistab.

Nimelt pargivad Soome tööleminejad pühapäeval oma auto Kalamajja ja võtavad selle siis tagasi tulles ära. On see siis nädala või mitme pärast.

Miks ka mitte. Tasuta parkimine, käidav piirkond, valgustatud ja põhimõtteliselt turvalisem, kui kuhugi tühermaale jätmine. Ja noh, milline loll siis tasulisse parklasse paneb oma auto? Isegi kui sadama lähistel on mitmeid, kus 24 tunni hind on vaid mõned eurod. 14 päeva kohta teeb see siis vast 50 eurot. Peaaegu paak kütust.

Inimesed ei ole koostööks valmis

Teine probleem on kohalike endiga. Tõeline ühiskonna lõige avaneb Facebooki grupis “Kalamaja”, kus internetile omaselt leidub iga teema kohta arvamusi kogu skaala ulatuses.

Näiteks? Sõiduk pargib ohtlikult ja eeskirju eirates ülekäiguraja ees ja porisele autole on jäetud talle teade, et nii ei ole ilus. Pilt jõuab FB gruppi.

Näha on koht, kus auto on parkinud ristmikule liiga lähedal, varjates seega paremalt tulevaid autosid ja suurendades ohtu. Selliseid parkijaid ja nende õigustajaid leidub veel palju.Foto: Tarmo Tähepõld

Kommentaariumites selgub peagi, et süüdi on nii postitaja kui ka autole kirjutaja. Nõutakse, et viimane maksaks kinni auto värvikahjustused ja üldsegi – täielik vandalism. Hääled, mis selgitavad, et iga valesti parkiv auto on oht elanike enda ja kõige enam just laste turvalisusele, jäävad aina vaiksemaks.

Autoromud ja õiglustunne

Samamoodi läheb saag käima, kui keegi viitab mõnele sõidukile, mis pole kuude kaupa liikunud – takistab hooldustöid ja võtab parkimiskohti ära.

Peagi leiab kas omanik ise või keegi teine, et tal on ÕIGUS seal parkida, sest see on AVALIK parkimisala. On õigus, absoluutselt.

Samamoodi on kõigil õigus mitte olla tropp. Kooseksisteerimise oskus eeldab teistega arvestamist. Lõputut õigust ja mina-minu-mind! suhtumist on kõige mugavam arendada mõnes üksikumas maakohas.

Kui sa tead, et su auto enam kunagi ei liigu või ei liigu lähikuudel, siis vii see romulasse või maale sugulaste juurde. Sa ei PEA seda tegema, aga võiksid.

Selle auto seisukord tundus lootusetu ja järgmine reis on ilmselt vanarauda. Miks mitte kohe?

Teine teema, mis hakkas silma, õnneks mitte nii tugevalt oli siis, kui linn palus sõidukeid ajutiselt ära viia, et lund koristada. Leidus ka siis “õiglustundega” inimesi.

Kuhu ma viin? See ju maksab? Kuidas ma viin keset päeva, ma pean ju tööl olema? Jõudsid auto osta ja töökoha leida, järelikult on sul piisavalt nutikust, et midagi välja mõelda. Keegi ei palu ju kliimaprobleemi lahendada, vaid ajutiselt auto mujale viia, näiteks juba eelmisel õhtul.

Uutel tulijatel pole eriti õigust kobiseda

On jah ülbe väljend, aga kõik, kes on Kalamajja kolinud viimastel aastatel või teevad seda tulevikus, ei ole nagunii õigust kobiseda, et kõik kohad on autosid täis. Te teate seda ostes ja see taak tuleb uue elukohaga kaasa.

Eriti peavad oma sõnu valima need, kes ostsid uusarendusse korteri, aga ei ostnud parkimiskohta, sest “kinnisvaraärikad” küsivad selle eest hingehinda. Te olete valesti aru saanud. See pole kinnisvara äri lisakasum, see ongi teie korteri hind – rängalt kallis parkimiskoht.

Kui tundub kallis, aga hing ihkab kodu lähedal parkida, siis tuleb soetada elukoht kuhugi kaugemale. Kalamaja tänavatele lihtsalt rohkem ei mahu autosid. Oma maja ees parkimine oleks imeline, aga see pole kesklinna tingimustes inimõigus, mida keegi peab tagama.

Kalamajas läheb olukord aina halvemaks

Linnaruumi ekspert Pärtel-Peeter Pere kommenteeris Geeniusele, et linnapoolset tegutsemist kesklinna ja Kalamaja autostumise parandamiseks ei ole näha.

Soo tänav on üks vähestest headest näidetest jalakäijate ja ratturite elu parandamiseks.Foto: Andres Haabu, Postimees / Scanpix Baltics

“Nii seal kui mujal läheb liiklus ja elukvaliteet halvemaks enne, kui ta paranema hakkab. Kui vaadata linnavalitsuse senist asjade kulgu, on keeruline näha olukorra paranemist. Tallinna linna ei huvita kaasaegse linnaruumi kujundamise põhimõtted ning seab ennast autostumise soodustamisega vastuvoolu ülejäänud Põhjala ja Euroopas linnade avaliku ruumi kujundamisele”, kommenteerib Pere.

Pere sõnul tuleb tagada võimalusi liigelda jala, ratta või ühistranspordiga, jättes rohkem liikluses ruumi neile, kes autot vajavad.

Tasuline ala on vältimatu

Päris mitu aastat tagasi toimus arutelu ja hääletus, kas Kalamajas parkimine tasuliseks teha. Oldi väga vastu, ka mina. Kui teha nüüd uuesti, mis oleks tulemus? Facebooki järgi lähtudes, jätkuvalt eitav.

Argumendiks, et see on ju kohalikele ka siis suur kulu. Enamik vist ei tea, et kohalikul elanikul on võimalik taotleda soodusparkimist, mis hetkel on 120 eurot aastas. See teeb 10 eurot kuus ja parkida saab hetkel kehtiva korra järgi terves vastavas piirkonnas, mitte ainult oma tänaval.

10 eurot kuus rohelise hoovi ja parkimise eest on palju?

Paljud ähvardavad, et tasulise ala korral muudetakse praegu veel rohelised hoovid parkimisplatsideks. Vabandust, aga kui 10 eurot kuus on olulisem, kui roheline hoov ja autovaba õu, siis on teil sellest hoovist ja elukeskkonnast ilmselgelt täiesti ükskõik.

Näide sellest, kuidas keegi midagi ei tee. Need lehed vedelesid seal päevi ja koristamist ei toimunud ei linna ega majaomanike poolt. Lehest saab aga lõpuks muda.Foto: Tarmo Tähepõld

Tasuline ala ei lahendaks kõiki probleeme, küll aga eemaldaks tänavatelt esimese hooga pikaajalised võõrparkijad ja romud, andes aega linnal leida pikemaajalisi lahendusi.

Kuigi kõik eelnev oli ka, omamoodi Facebooki kommentaari stiilis ärapanemine, siis loodetavasti jõudis asja tuum pärale.

Elukeskkond saab paremaks siis, kui teistega arvestada ja sellesse investeerida. Ja investeerima ei pea ainult linn vaid ka inimene. Panustama peab oma aega ja kahjuks ka raha – kesklinnas elamine on igal pool maailmas luksus, Kalamaja pole mingi erand.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.