Ma saan tegelikult oma lõputus headuses aru, mida maanteeamet mõtles, aga vorm ja lause on lihtsalt nii vale, et käsi haaras klaviatuuri järgi. Teede ohutuse eest vastutama määratud ametkond ei saa lihtsalt niimoodi öelda. Sellega lükatakse endalt ära kogu moraalne vastutus võimalike õnnetuste osas.
Selline kõla asjal, et me küll üritame sahatada, soolata ja vaikselt toimetada, aga süüdi olete igal juhul ise…
Hinnake teeolusid!
Teeolude õige hindamine. Kuidas seda teha? Jah, kogenud juht oskab heal juhul ka väiksemast jäitest läbi rooli ja selgroo aru saada, et midagi on vist valesti. Keskmise juhi jaoks on vaja ikka läikivat jääd või paksu lund. Algaja juhi jaoks võib see kõik olla üks suur müstika. Sõidad rahulikult oma sõitu ja üks hetk on auto esiots suunaga kraavi poole.
Lubatud on 90 km/h, sõidad igaks juhuks 80 km/h ja ikka läheb käest ära. Oled süüdi, kuigi tegelikult olid ju ettevaatlik? Äkki ikka 70 km/h. Ei, ikka kraavi. No siis 50 km/h? Sa teed otsuse vastavalt oludele, aga mõnikord sellest lihtsalt ei piisa. Füüsika ja halb õnn teevad oma töö.
Samal päeval toimus Haljala juures viie auto ahelkokkupõrge ning lõpuks ei saanud üks mööduja pidama ning sõitis ka kohale saabunud patrullile külje pealt sisse.
“Ühtlasi sõitis üks õnnetuspaigast möödunud auto küljelt sisse teeservas parkinud politseiautole, mil põlesid vilkurid. Samuti oli avariipaiga lähistel saabuvatele sõidukijuhtidele eesolevast ohust märku andmas punase märgutulega liiklusreguleerija.
Paraku ei saanud sõiduk õnnetuspaigale lähenedes kuidagi enam pidama ning sõitis tee äärde pargitud politseiautole küljelt sisse. Inimesed õnneks selleski avariis viga ei saanud. Et maantee oli ses kohas üsna libe, teatati oludest teehooldajale ning kiiremas korras tehti teelõigule täiendav libeduse tõrje.”