Suvi, peod, pulmad ja jaanipäev – autod tulevad seltskondlikel kogunemistel teemaks varem või hiljem. Nagu ka näiteks lapsed, poliitika ja teeninduskvaliteet kuskil puhvetis ja üldisemalt Eestis. Kui su verel puudub oktaanarv, siis on võimalusi on kaks.
1) Eemalduda ja vaadata, ega viimase kahe minuti jooksul pole Facebookis midagi huvitavat juhtunud.
2) Rääkida kaasa. Viimase puhul on omakorda kaks varianti: laiendada silmaringi või trollida (pigem heatahtlik ja teadlik provotseerimine).
Annan mõned kindlad asjad, millega saab vestlusesse sulanduda, teemasid tõstatada ja/või väiksema lokaalse konfliktikolde tekitada.
- Kui küsid auto võimsust, siis alati kilovattides, mitte hobujõududes. Ja veelgi ässamalt kõlab: “Mitme kilovatine versioon see on?” Jääb muidugi õhkõrn võimalus, et sellest autost on ainult üks versioon. Siis päästa olukord mõtlikult mootorit vaadates nii: “Hmm, ma nagu mäletaks, et mingis regioonis olid need maksupõhjustel väiksema võimsusega.”
- Alati võib mainida, et “eelmise põlvkonna oma minu arust nagu parem“. Ükskõik, kas jutt käib mootorist, autost või abikaasast. Las siis päris autotark jaurab ja õigustab. Kui vahtu väga kõrges kaares lendama hakkab ja pudel roosiks lüüakse, võid leevendada: “Nojah, eks oleneb jah, konkreetsest eksemplarist muidugi.”
- Kindla peale minek, eriti vanema auto puhul on: “Saksast tõid või?” Sealt edasi saad keskenduda juba reisimuljetele ja oled autoteemast korraks pääsenud.
- “Mis see on, diisel või bensukas? Aa, bensukas, minu arust on diisel parem.” Või vastupidi. Pikema verbaalse rünnaku saate igaljuhul. Too veel sisse elektriautod ja pistikhübriidid, kui tõeliselt igav on.
- Päritolumaa teemale võib otsa mainida: “Vaatasin ka selliseid, AGA kuulsin, et need on ikka ülehinnatud…”
- Tahad omanikku närvi ajada? “Kurat, esitiib nagu hästi ei istu. Avariiline või? Ei ole!? Kummaline … nagu viltu oleks.” Ja siis naudi, kuidas omanik murelikult vaatama hakkab, nihiku välja toob, teisi arvamusi küsib. Samaväärne on ka mainida: “Stange on vist ülevärvitud, padjad lõi ka lahti?”
- Tee selgeks mõned automargid ja kui tülid liiga suureks kipuvad minema, saad pingeid maha võtta väljendiga: “Vähemalt pole <sisesta mark>“. Kallistatakse, verevendlust vannutakse ja on oht, et pakutakse võimalust ka sõitma minna. Samamoodi saab kohe ka tüli suuremaks kiskuda: “Nojah, päris okei, aga <sisesta mark> ta ikka ei ole.”
Siin võiks olla mingi hägune arusaam automaailma jõujoontest. BMW omanikule öelda, et Renault on parem, võib teie trollimise reeta. Kindlam oleks sama riigi autosid võrrelda: Toyota vs Honda, BMW vs Audi, Renault vs Peugeot. - Kui on soov mõneks ajaks rahu saada ja rahulikult kokteili timmida, siis tuleb autoinimesele mõni pikem teema hambusse anda: “Soovita midagi. Ma olen mõlenud mingi hobiauto peale. Tahaks mõnusat vabalthingavat bensukat, millega kannataks tööl ka käia ja suvel ringi kruiisida.” Selle nõudmise alla mahub niipalju variante, et autohull kaevub kuulutusteportaali tundideks. Kui sa teemat jätkata ei viitsi, palu tal mõned lingid emailile saata.
- Tõelise petroseksuaali ja õlinäpu lööb ka käima ka kasuaalselt kohmatud: “Mõtlesin, et võiks mingi elektriauto osta, bensiiniteema on nagunii kohe läbi.” Ja siis astuge sammuke tagasi, ja veel üks, sest kohe hakkab pilpaid lendama. Kui olete head sõbrad, siis võib läheneda umbisikulisemalt ja öelda, et “sõber tahab.”
- Remonditeemal saab autoinimese hingekeeltel tummisemad rokirifid helisema remonditeemadega. Õppige pähe lause: “Esinduses, kurat, vahetati pooltelje otsi ja pärast oli kolks palju hullem” ning olge valmis kuulama vähemalt 13 erinevat korda, kui autoinimene on kuskil kehva tööd tunda saanud.
Teid ei tarvitse huvitada, ilmselt on lausa igav, kui just autosõpru pole koos mitu, kes siis teie torkimise peale karvupidi kokku lähevad. Sellisel juhul kindlasti filmige.
Aga olge empaatiline, noogutage kaastundlikult, öelge aegajalt: “Just-just, mul sama asi!”. Inimene peab saama end tühjaks rääkida, teie saate olla psühholoog. Muidu läheb pingeid liiklusesse välja elama.
