Uudis

Tarmo Tähepõld: Veokijuhtidel tekib jumala sündroom ja sellele ei ole ravi

Foto: Urmas Luik, Pärnu Postimees / Scanpix Baltics

Rob McKenna oli veokijuht. Tema tööpäevad olid kohutavad ja puhkused veel hullemad. Ükskõik, kuhu ta ei sõitnud või reisinud, alati sadas. Ta oskas eristada 231 erinevat liiki vihma. Mida Rob McKenna ei teadnud, oli see, et ta oli vihmajumal. Vihm tahtis olla tema juures, teda hoida ja tema peale sadada. (Rob on tegelane Douglas Adamsi “Pöidlaküüdi teejuht galaktikas” raamatuseeriast).

Paradoksaalne on see, et Rob oli päriselt jumal, ta lihtsalt ei teadnud seda. Ta arvas, et teda lihtsalt karistatakse.

Keskmine veoki- ja bussijuht arvab aga, et ta päriselt ongi jumal. Aga ta ei ole.

Ta ei ole maanteede jumal, kõikide autojuhtide kõrgeim olend, eksimatu ja halastamatu, patuste karistaja, asfalti neelaja ja õigluse käigukang. Füüsikaseadused on surelikele, tema kojas kehtivad tema reeglid.

Kuidas jumalale rasket uudist teatada?

Kuidas teha jumalale selgeks, et ta ei ole seda, kui kõik igapäevane kinnitab vastupidist? Istud teistest kõrgemal, võid vajadusel neist üle sõita, sind kardetakse ja austatakse. Ja kui need putukad ei käitu ilusti, siis tuleb Soodom koos Gomorra ja veeuputusega. Uskmatud trambitakse mutta ja surutakse teelt välja.

Eestlaste rahvusspordis, vihkamises, on üheks populaarsemaks alaks “bemmiviha”. Muidugi, eks paljud vastava margi omanikud teevad ka kõik, et see huvi selle ala vastu ei lahtuks.

Aga joodik-rullnokkadega on selline asi, et kui “läheb näpust ära” (ringkondades populaarne väljend), siis tavaliselt on kannatanute hulgas peamiselt autos viibinud isikud. Traagiline aga sageli inimeste vaba valik.

Kahe sõiduauto kokkupõrkes on massid valdavalt võrdsed, tõenäosus, et keegi sealt ka eluga väljub, on tänapäevastes autodes aina suurem. Aga kui kokku peaks põrkama raskeveok või buss ning sõiduauto, siis kaotaja on teada.

Veokijuht ei karda surma

Ja see ei tähenda seda, et sõiduauto remont ja kindlustuskahjud on suuremad. Lisaks tulevad veel matusekulud ja muu kaasnev.

Miks see olukord nii hull on? Sest jumalad ei karda surma. Veokijuht teab, et kui midagi juhtub, siis tema jääb tõenäoliselt ellu. Ta ei mõtle seda muidugi teadlikult ja aktiivselt, aga alateadvuses puudub ohutunne. Sest ohtu ei ole. Nagu sõiduautojuht muutub hooletuks ratturi või jalakäija suhtes.

Möödumine ei ole tavaoludes võimalik

Suurtel masinatel on kiirusepiirangud ja üle 90 km/h need sõita ei saagi (kui just keegi elektroonikat näppinud pole). Kui sellise sõiduki ette satub keegi sõitma 85ga ja suur masin alustab möödumist, siis mis te arvate kui kaua see kestab? 2 minutit ja 30 sekundit ehk 3,7 kilomeetrit, eeldusel, et kalkulaator ei valeta.

Eeldame, et väikse auto juht saab aru oma tühisusest jumaluse palge ees ning langetab kiiruse 70 peale. Möödumine kestab 30 sekundit ja 724 meetrit. Lugege vaikides kolmekümneni. Päris kaua, eks?

Ainuke võimalus Eesti tavaliikluses veokil või bussil kellestki mööduda ongi juhul, kui viimane hoo maha võtab. Kummardab võimsuse ees või siis püherdab tolmus.

Kas süüdi on juht või ülemus?

Iga sedatüüpi arvamusavaldus võiks lõppeda lahenduse pakkumisega. Neljarealine tee Tallinnast Tartusse on jätkuvalt üks oluline punkt.

Pistke oma jutt “statistiliselt mõõdetud liiklustihedusest ja ekspluatatsioonikuludest” kuhugi, kus on igavene öö. Isegi hullemate prognooside kohaselt on meil talved lumised veel vähemalt paarkümmend aastat. Siis tuleb vihm ja udu.

Liiklustihedus on üks asi, aga reaalsed tingimused, kus need “vähesed” autod liiguvad, ei ole mingi euroopa keskmine või statistiline konstant. See on 9 kuud löga.

Aga neljarealist ei suuda Autogeenius ehitada. Me saame vaid pakkuda võimalust oma teguviisi selgitada või ajakirjanduslikku tuge. Kirjutage vastulause, selgitage, mis on teie nägemus füüsikaseadustest, öelge, et me oleme lollid ja ei tea elust maanteedel midagi.

Näidake näpuga või andke vihje

Kui te surute maanteel mööda, liigute lumetormis gaas põhjas, tekitate surmaohtlikke olukordi, sõidate kulunud rehvidega ja eitate 40 tonni kaaluvat reaalsust põhjendusega “pean graafikus püsima, muidu lastakse lahti”, siis tulge ja rääkige.

Näidake meile seda ülemust, kes ei ole nõus, et saabute 15 minutit hiljem. Tagame anonüümsuse, esitame ülemusele ebameeldivaid küsimusi.

Ma väga loodan, et ka Eesti suurte bussifirmade juhid ei sunni oma juhte minutise täpsusega Tartusse jõudma, sest kampaania nii lubab ja turundusosakond muidu vihastab. Uskuge, ükski reisija ei taha seda oma ja kaasliiklejate elude hinnaga. Bussid on head ja filmi ei taha pooleli jättagi.

“Jumalatele” on Youtube’is üks hea video

Aga kui teil on lihtsalt igav, te elate oma stressi ja liiklusviha päris inimeste peal välja, olete minetanud sideme reaalsusega ja hoolite teistest samapalju, kui ühe groteskse Aasia riigi juht oma inimestest, siis trükkige Youtube’i “Andres Mähar” ja vaadake esimest videot.

PS! Jah, ma saan aru, et see lugu on samuti osa rahvusspordist, aga kui kasvõi üks raskesõidukijuht seda loeb ja ühe möödasõidu jätab tegemata, on asi seda väärt.

Ühtlasi tervitan kõiki toredaid ja vastutustundlikke veokijuhte. Tunnen mitut ja usun, et teid on rohkem. Tean ka tublisid BMW juhte ja isegi mõnda täitsa väärikat poliitikut.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.