Mõõtmised näitasid, et ühel juhul aitas täiendav tähistus alandada sõidukiiruseid 10%, aga teisel sõidukiirused hoopis tõusid. Kahel juhul püsisid kiirused võrreldes varasemaga samal tasemel, seda nii kohas, kus kasutati kõige rohkem uusi tähistamise vahendeid, aga ka kohas, kus kasutati kõige vähem uusi tähistamise elemente.

„Pole kahtlust, et sõidukijuhid ei teaks, mis on suurim lubatud sõidukiirus asulas. Kahjuks joonistub kõikide kasutatud lahenduste puhul ilmekalt välja juhtide harjumus ületada lubatud sõidukiirust +10km/h,“ nentis Maanteeameti liikluskorralduse ekspert Erik Vahemäe.

„Isegi kui on rakendatud meetmeid keskkonna kujundamisel ning sõidukijuhil ei saaks olla enam vabandust, et ta ei märganud asula algust või on selle läbimine suuremal kiirusel isegi ebamugavamaks tehtud, siis sellest hoolimata kiiruse ületamisest ei loobuta.“

Lahendused jäävad esialgu alles

Positiivsena saab välja tuua liiklustehniliste elementide vastupidavust ekspluatatsioonile ja klimaatilistele eripäradele ning vähest hooldusvajadust.

Asula alguste täiendava tähistuse objektid jäävad vaatluse alla ka edaspidi kuni suurema ümberehituseni. Nende realiseerumiseni hinnatakse rakendatud kiirmeetmete täiendamise või muutmise võimalusi tagamaks turvaline, toimiv ning säästlik liikluskeskkond.