„Konkreetne auto tuli tegelikult täiesti juhuslikult. Olin pikalt unistanud 1957-1960 Mopar’i wagonist. Kui eelmine auto, Dodge Custom 880 müüdud sai, oli aeg järgmiseks,“ tõdeb auto omanik Heigo ning väidab, et DeSoto Firesweep’iga on elu lihtsam, kui Dodge’iga.

Nimelt mahtus Dodge õige napilt garaažiboksi, ent DeSoto, mille pikkuseks on 5522 mm, mahub boksi veidi muretumalt.

DeSoto Firesweep Shopper on Ameerika päritolu sõiduauto, mida toodeti aastatel 1957-1959. Kapoti all pesitseb 5,3-liitrine V8 mootor, millel 260 hobujõudu. Autol on kahekäiguline automaatkast – üks käik kohaltminekuks, teine sõiduks.

Kõnealune DeSoto toodi Eestisse 2016. aasta suvel Soomest, kuhu ta oli saabunud pool aastat varem Californiast. Tegu on küllaltki erilise masinaga – tehasest veeres selliseid välja 2270 tükki, ent tänaseks on neid liikumisse jäänud üksnes käputäis.

Mida haruldasem on aga auto, seda keerukam on tema taastamine. Et autosid eriti palju ei liigu, on hõlpsasti leitav ka originaalse müügikuulutuse arutelu.

Põrandavaip tuli kühvliga välja tõsta

Auto restaureerimine toimus Viljandi väikeettevõttes Rada Auto, mis on ajapikku kujunenud sünnipaigaks mitmetele suurematele ja väiksematele projektiautodele, seda nii mahult kui mõõtmetelt.

Paljud Eesti teedel kulgevad Ameerika päritolu autod on just seal hääled sisse ning tuule tiibadesse saanud. Juba praegu on töökojas ootel järgmine vähemalt samaväärne projekt – 1959. aasta Oldsmobile Ninety-Eight.

„Aega läks umbes aasta, millest kogu aeg ei kulunud muidugi üksnes selle auto peale,“ ütleb Andres, kes autole uue elu andis. Töökotta saabudes oli autost alles vaid vrakk ning suurimaks väljakutseks olidki justnimelt keretööd.

„Põrandavaiba sai kühvliga välja tõsta,“ nendib Andres ning tõdeb, et kõige hullemas seisus olid auto põrand ning tagatiivad. Kuna ajal, mil neid autosid toodeti, ei pandud mingisugust rõhku auto roostekindlusele ning auto valmistati haljast plekist ja kaeti värviga üksnes väljast, oli auto hakanud roostetama seestpoolt.

„Päästa ei andnud midagi, kõik oli tarvis uuesti üles ehitada,“ tõdeb Andres ja loetleb, et autol on põhimõtteliselt uus põhi, katus, tiivakaared, suur osa ustest-luukidest, karbid ning aknaääred.

Taastatud said ka roostest räsitud katuseääred ning sisemised konstruktsioonid. Peale selle sai mootor täiesti uue sisu, üle käidi veermik ning taastati kogu interjöör.

Hoolimata sellest, et originaaldetailidest palju alles ei jäänud, sai auto taastatud siiski võimalikult originaalilähedaselt. Kogu info, mis auto tehaseseadete kohta leidub, on koondatud ühte brošüüri. Sealt saadi inspiratsiooni, et katta istmed kullakarva kangaga, mis oli DeSoto puhul ainsaks variandiks. Ka väline värvikombinatsioon on originaalile omane.

Taastamise hind ei olnud odav

Varuosade leidmine autole, mida toodeti 60 aastat tagasi üksnes paar tuhat tükki, on täna üpriski keerukas ülesanne. Juba see, et midagi tarvilikku turult leiab, on omamoodi lotovõit, rääkimata sellest, et hinnad on üüratud.

Paljude projektiautode puhul on endiselt võimalus jalutada sisse vastavasse margiesindusse ning tellida, mis vaja. DeSoto projekti puhul sellist luksust paraku polnud. Sellest tulenevalt küündis auto taastamise hind võrdväärseks tutika keskklassi pereauto omaga.

Heigo väidab, et kirg Ameerika autode vastu on tihtilugu pigem eluviis, kui pelgalt hobi. Eestis annavad ühtsest kogukonnast aimu mitmed autoentusiastide kogunemised, mis on pühendatud just „üle suure lombi“ päritolu masinatele, seal hulgas äsja järjekordselt aset leidnud American Beauty autonäitus Haapsalus.

„Nad on lihtsalt kuidagi teistmoodi,“ sõnab Heigo ning toob peamise plussina välja Ameerika autode mugavuse.

Tänapäeva luksuslisad olid kasutuses juba ammu

Lisaks mugavusele on Ameerika autotööstusest välja veerenud läbi ajaloo mitmeid uudseid lahendusi, mis tänaseks on saanud iseenesestmõistetavaks. Elektriga juhitavad aknatõstukid veeresid esmakordselt tehasest välja 1941. aastal Packardi ning Lincolni varustuses.

Konditsioneer pärineb algupäraselt 1939. aasta Packardilt, enne seda lisati seda autodele aftermarket lahendusena erinevate ettevõtete poolt. Elektrilised istmed ilmusid 40ndate aastate lõpus, mäluga istmeid tunti juba aastal 1957.

Hetkel on DeSoto juures jäänud veel nipet-näpet nokitsemist, ent suures plaanis loodab Heigo autoga nüüd mõnda aega muretult kulgeda ning suure töö vilju nautida.

Vaata Paula Johanna Adamsoni ja Reio Rada pilte taastamisest ja lõpptulemusest galeriist: