Uku Tampere: kas osta auto või jätta ostmata

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Geeniuse kolumnist Uku Tampere on juristi haridusega autojuht ja abipolitseinik, kes sõidab tuhandeid kilomeetreid läbi Euroopa. Loe tema teekonnast siit.

Unistus oma autost on suurema osa eestlaste olemise lahutamatu osa. Auto on vabaduse ja võimaluste sümbol ning pahatihti ka staatuse sümbol. See on ikka nii, et ärimehed peavad sõitma uhkete Lexustega ja oli ju lausa teatud periood, kui Soomes vähegi enam teenivad ehitajad kohe seitsmenda seeria BMW ostsid, sest see oli kõva sõna. Ja nii seisiski Lasnamäe kortermajade ees igasugu uhket rauda. Kas see on normaalne, jäägu igaühe enda otsustada.

Kuid ühine nimetaja siin on see, et auto heaperemehelik ülalpidamine on niigi väga kallis ning mida uhkem auto, seda kallim see on. Nii ongi täna turul meeletu valik omaaegseid luksusautosid odavate hindadega, sest mingi hetk hakkas nende remont ja ülalpidamine üle jõu käima. Suure hurraaga ostetud ”sest ma ju saan seda lubada” autod läksid käest ära. Ja loogilise jätkuna paiskuvad need kõik järelturule, üks rohkem rimakas kui teine ja vastupidi.

Auto ostmine on ikka emotsiooniost

Kuid mitte sellest ei taha ma täna kirjutada. Vaid hoopis sellest, et millal üldse peaks auto ostma. Olukorras, kus ühistranspordiga igale poole just liiga mugavalt ei pääse, on lihtne unustada praktilised arvutused ja mõelda mugavusele ja sellele, kui lihtne on elu koos autoga. Ning autode ostmine on kahjuks paljudele eestlastele emotsiooniost, mitte praktiline kaalutlus – sest nii on lihtsam.

Aga kui palju sa mugavuse eest maksma oled nõus? Ning kaasnev küsimus – kas tõesti on mugavam ise ummikus sidurdada selmet taksos telefonis surfida või lausa tööd teha?

Kui väga pragmaatiliselt üldistada, siis mitte ühtegi autot ei tasu pidada, kui aastane läbisõit jääb alla 10 000 km. Rääkimata päris uuest autost, mis maksab 500 eurot kuus isegi siis kui ta hoovinurgas kössitab ja kasutust ei leia. Ja seda isegi juhul, kui suvekuudel on autot rohkem vaja näiteks kogu killavoori suvilasse viimiseks.

Selleks, et välja mõelda auto mõttekus või mõttetus, tuleb välja arvutada auto ühe kilomeetri kulu.

Eesti keskmine auto

Võtame aluseks ühe Eesti keskmise auto – Volskwagen Passati. Enamasti 1,9-liitrine turbodiisel, hind ca 6000 eurot. Seda autot oli mul au ka ise omada ja seepärast on mul väga hea ülevaade olemas selle kuludest 250 000 km jooksul. Mina isiklikult ei sobi siia arvutusse, sest minu aastane läbisõit sõiduautoga on ca 40 000 km aastas. Kuid arvutagem siiski.

Kui sa ostad täna Saksamaalt toodud suhteliselt heas korras Passati hinnaga 6000 eurot ja läbisõiduga 180 000 km, siis viie aasta pärast maksab seesama passat ca 2000 eurot, kui mitte vähem. Hinnalangus on 4000 eurot.

Minu 1,9 TDI Passat suutis vahest küll võtta maanteel ainult 4,5 liitrit sajale, kuid igapäevane keskmine tuli viimase 50 000 km jooksul 6,8 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta, sest talvel kulutas Webasto mootori soojendamiseks päris palju kütust. See on 3400 liitrit kütust, mis tänases hinnas on jämedalt teine 4000 eurot.

Hooldus, remont…

Hoolika omanikuna vahetatakse autol õli ja filtrit kord aastas, eriti kui läbisõit on nii väike. Ainult õli ja filtrite vahetus maksab 100 eurot kord ehk 500 eurot kogu see periood. Aga lisaks tuleb autol vahetada selle aja jooksul vähemalt korra ka piduriõli, kütusefiltrit paar korda, rehve tasakaalustada ja vahetada, vahetada kojamehed ja mõned pirnid. Et vältida teele jäämist ja mootori enneaegset surma, tuleks kindlasti vahetada ka mootoririhm. Alla 500 euroga kogu perioodi peale ei saa isegi kõige koonrim autoomanik hakkama.

Aga kuna see auto ilmselt ei ole sõitnud ainult 180 000 km, siis hakkavad tollel Passatil järjest minema jupid, mida isegi halvimates unenägudes ette näha ei oska. Veermikupulgad tuleb vahetada praktiliselt kõik 200 000 km juures ning kui ostad 400 euroga juppide säästukomplekti, vahetad samad asjad kahe aasta pärast uuesti. Korralik komplekt maksab ca 600 eurot. 200 000 km juures tuleb vahetada sidur ja kahemassiline hooratas, ca 30 000 km hiljem saavad otsa elektrilise käsipiduri mootorid, samal ajal vahetad pidurikettad-klotsid, sest need on vähesest kasutamisest kinni roostetanud. Leiad mingi suvalise tuttava remondimehe, kes kõik selle 1000 euroga kasutatud juppidega korda teeb. Aga korralikult tehes ja korralike juppidega kulub umbes kaks korda rohkem.

Ilmselt pead sa ostma ka vähemalt ühed rehvid, aga pigem kahed. Ega nii vähese remondiga sa selle Passati puhul ei pääse, sest ca 200 000 km on ühtlasi ka roolilati eluiga ja kui eelmine omanik on vahetanud mootoriõli tehasevälba järgi 30 000 km tagant, siis umbes 230 000 km läbisõidul tuleb vahetada ka nukkvõllid. Roolilatt maksab 1000 eurot ja nukkvõllide vahetus ca 600 eurot.

…kindlustus, ülevaatus, parkimine…

Aga lisaks sellele maksad sa ca 400 eurot liikluskindlustuse eest ja ca 150 eurot ülevaatuse eest nende aastate peale kokku, paar korda aastas pesed autot pesulas, ostad aknapesuvedelikku, pargid linnas. Kui sa suudad sõitmisväärse auto pidamisel nimetatud kuludele kulutada alla 1000 euro selle aja jooksul, siis oled ime korda saatnud või siis lihtsalt ei hooli (ja see maksab kusagil mujal kätte).

Siiani välja toodud kulud on jämedalt 12 000 eurot viie aasta kohta ja see on üsna miinimum, kui arvutada ja mõelda ennast petmata. See on 0,24 eurot iga sõidetud kilomeetri kohta. Aga miskipärast loetakse ettevõtetes auto omakuluks ca 0,3 EUR/km. Eks ikka selleks, et ennast mitte petta. Minu viimase kaubiku puhas sõidu omakulu oli 0,33 EUR/km; Mercedes-Benz Sprinteri (mis hullult lagunes) hinnaks tuli lausa 0,39 EUR/KM. Touareg on seni maksnud umbes 0,29 eur/km ilma hinnalangust arvestamata.

Ma olen ise olnud nõuandjaks inimestele, kes vaatavad sellist 6000 eurot hinnaklassis autot, sest see on kogu nende eelarve. Ja siis sinisilmselt loodetakse, et tehas lubab ju kütusekuluks ainult 6,5 sajale ning et see ongi ainus kulu. Ja siis käiakse kuu lõpus tööl bussiga, sest tegelik kütusekulu oligi hoopis 10 liitri kanti. Mida ma tahan öelda on see, et see ei ole ainus kulu. Kulusid koguneb ja koguneb.

Selle Passati näitel on kulu autole ca 2500 eurot aastas, kui sõita 10000 km aastas. Minu kulu oli umbes 4500 eurot aastas ilma auto hinnalangust arvestamata. Hinnalangus oli aga 12 000 eurot 10 aasta peale ehk siis veel natuke üle 1000 euro aastas. Aga kuna eestlane on üks optimist ja kooner, siis arvestagem sellega, et 2500 eurot aastas maksab sellise keskmise auto pidamine igal juhul. Jah, ma tean, et esimesel aastal võibolla kulutad sootuks vähe, teine aasta läheb ka õnneks, aga siis teed kolmandal aastal korraga 4000 euro eest remonti. Näiteks.

Mida sellise raha eest saab?

Ja nüüd siis selle juurde, et mida selle 2500 euro eest saab. Kui sul on kolme suvekuu jooksul jube palju sõita ja vaja oma killavoori koguaeg Pärnu randa vedada ja tagasi ja suvilasse ja maale ja sõprade juurde, siis saad sa rentida hinnaga umbes 25 eurot päevas päris normaalse auto. Ütleme, et 20 päeva suvel vajad autot ja maksad selle rendi eest ca 500 eurot. Aga ilmselt sa ju nii palju ei vaja.

Ja igapäevane linnasisene liikumine? See on kõik see raskem, sest inimene on harjumuste ori. Selmet proovida ühistransporti (rongid, muide, on väga mõnnad), jala või rattaga liikuda, istutakse autosse. Mis kõigi nende lühikeste linnasõitude all meeletult kannatab ja enneaegset surma sureb.

Isegi kui arvutada, et iga päev sõidad näiteks Õismäelt Taxify abiga kesklinna, hinnaga ca 3-4 eur ots, siis sinu 220 tööpäeva maksavad kokku umbes 900 eurot. Oled laisk ja töölt koju ka Taxify’ga ja oled kulutanud 1800 eurot, mis koos suvise autorendiga annabki kokku umbes sellesama 2500 eurot, mida selle Passati pidamine sulle väga optimistliku stsenaariumi korral maksma läheb.

Aga vaatame nüüd tõele näkku. Kindlasti on sul töökaaslasi-sõpru-tuttavaid, kes samast suunast liiguvad ja kellega saab teekonda ühendada? Ja kuigi ühistransport ei ole Tallinnas nii tasemel, siis saab sellega siiski autoga võrreldes umbes samasuguse ajakuluga kuhu iganes punkti tööle, sest autoga istud sa hommikusel ja õhtusel tipptunnil ju ummikus.

Vaata tõele ausalt näkku

Teisisõnu, kui sinu elu koosneb sellest, et iga päev sõidad tööle ja koju ning mõned korrad aastas kuhugi kaugemale, siis on selle auto pidamise rahaline kulu samas plaanis sama, kui aegajalt autot rentida ja takso või sõidujagajaga tööl käia.

Isegi kui kulud on samad, jääb auto ostmata jättes ära stress, et kuhu auto seal kortermaja ees parkida. Mis siis saab, kui keegi kriimustab, sisse murrab, ära lõhub. Äkki auto roostetab? Aga kui mul homme läheb autol miski katki?

Aga tegelikult saad sa ilma autot lõpparvutusena läbi isegi soodsamalt. Esiteks on 2500 eurot aastas kulu auto kohta pigem optimistlik arvestus, tegelikult läheb sul ilmselt rohkem. Teiselt poolt jääb ilma autota sul ilmselt tegemata üks hulk mõttetuid sõitmisi. Sa ei hakka õhtul Statoili õlut ostma sõitma, selle asemel hakkad logistikat paremini planeerima.

Nii et lõpuks pead ausalt küsima: kas osta auto või ikkagi mitte?

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.