Keerati aga liiga palju ning 90ndate viimaste aastate ja 2000ndate alguse autod on roosteussiga üsna tugevalt nakatunud, eriti kui eelmised omanikud on neid lihtsalt tarbinud. Ja mitte ainult roosteussiga, kuna nad on palju sõitnud, siis tuleb varuosakulu arvestada sarnaselt tankimise kuluga.
Kõige tähtsam: vii ülevaatusele
Aga mida siis teha, kui auto peale on kulutada 5000 eurot ja väga remontida ei taha? Kõige A ja O on see, et mitte ühtegi kasutatud autot ei maksa osta ilma seda usaldusväärses ja erapooletus autoremonditöökojas üle vaatamata. Välja arvatud muidugi juhul, kui auto hind on tuntavalt madal ning oled valmis võtma riisiko, et sellesse tuleb lähiajal korralikult raha investeerida.
Nagu iga muugi asja puhul ei maksa turu odavaimast autost oodata, et sellele ei leidu vigu ning kui me räägime üle 10 aasta vanustest odavatest autodest, siis selles osas olgu ootused ikka hinnale ja vanusele vastavad. Kui tahad autot, millega saab aastaid ilma remondita sõita, liisi uus. Nii lihtne see ongi.
4 olulist nõuannet ja natuke veel
Kuid tegelikult tahtsin reastada mõned mõtted, mille abiga saab enne auto remonditöökotta kontrolli viimist välja sõeluda need autod, mille peale aega pole mõtet kulutada, kui eesmärk on leida sõber sõiduauto mitmeks aastaks.
- Kui autol puudub kontrollitav ja usaldusväärne hooldusajalugu, siis ära oma aega selle auto peale kuluta. Kui sul just ei seisa sellele autole sobivate juppide ladu kusagil kuurinurgas ning kui ta hetkeseis just silmapaistvalt hea ei ole.On kaks asja, mille puudulikkus võib hetkega kogu auto vanarauaks muuta: õigeaegselt vahetamata õli ja mootoririhm. Kui selles osas valitseb ebaselgus, siis parem hoia autost eemale. Ma ei räägigi esinduse hooldusajaloost vaid üldiselt. Ja puudulikest hooldustest tingitud hädasid ei pruugigi märgata isegi remonditöökojas autot kontrollides – kui näiteks kulunud nukkvöll või tõukurid juba häält teevad, siis on vahetus lähedal, aga kui nad häält ei tee, siis seda ilma mootorisse sisse vaatamiseta tavaliselt ei tuvasta. Kuid samas ära usu pimesi igasugu pabereid. Kui kahtled, las mõni sõltumatu mehhaanik hindab asja. Sest paber kannatab teadupärast ju kõike. Samas võib lammutustest uue mootori saada mõnesaja euroga. Aga juurde läheb vahetus ja kas sul on seda rõõmu vaja?
- Paljudes kuulutustes on lisamärkus ”väga vastupidav auto, pole kordagi teele jätnud.” Emotsionaalselt tundub ju väga hea asi, aga kui auto läbisõit on 200 000 ja enam kilomeetrit ning seda pole viimaste aastate jooksul üldse või eriti remonditud (sest pole ju teele jätnud), võid olla kindel, et uue õnneliku omanikuna saad kõik need tegemata jäänud remondid ise teha. Isegi kõige paremad autod hakkavad eelmise omaniku hoolsusest sõltuvalt 150 – 200 000 km läbisõidu juures varuosi tarbima. Piduri kettad ja klotsid? Veermikupulgad? Sidur? Rihmad? Amordid?
- Margipõhised tüüpvead. Enne kui hakkad ostma näiteks Volkswagen Passatit, viska pilk peale margiharrastajate foorumile. Kuluta kasvõi mõned tunnid ja siis saad teada, et see 210 000 km sõitnud 2007. aasta Passati 4000€ hea hind tähendab seda, et kui seal midagi tehtud ei ole, siis saad üsna varsti vahetada kahemassilise hooratta, siduri, tagumised pidurisupportid, roolilati ning halvemal juhul ka pihustid. Kogu see kirjeldatud rõõm maksab ka umbes 4000 eurot.
- Müüja kui inimene. Kui müüja ei oska auto kohta midagi öelda ja tuleb müüma sõbra sõbra autot, siis ei saa selliselt möh-tüübilt auto ajaloo kohta suurt midagi teada. Kasutatud autosid on turul väga palju, ära raiska oma aega sellistele müüjatele, kes ei leia aega isegi oma autot näitama tulla. Ilmselgelt pole tal olnud aega ka seda autot hooldada, remontida.Väga tihti tuleb kokku lepitud kohtumispaika mingi rullnokk, kes isegi autot ostjale näitama tulles ei suuda gaasijalga tagasi hoida ja vilistab Statoili või Circle K-sse sisse keerates kummi. Kui ta juba nüüd nii sõidab, siis kuidas seda autot muul ajal ekspluateeritakse?Ja siia alla käib ka see, kas auto on puhas ja pestud. Ühest küljest näeb määrdunud mootoriruumis paremini, kas seal on õlilekkeid ja muid selliseid, kuid see on samas asi, mis hiljem töökojas ka välja tuleb. Pigem on küsimus selles, et kui autot pole eriti pestud ja näiteks veekanalid on kõdu täis, siis äkki on tegemist olnud sellise tarbeesemega, mida lihtsalt kasutatakse ja mis on lihtsalt… tööriist, mille peale minimaalselt kulutatakse. Kindlasti tasub eemale hoida ka neist, kes autot liigselt kiidavad ning töökotta kontrollimisse minemist vältida üritavad.
Igasugused muud asjad nagu avariilisus, kulunud veermikujupid, lekked, rooste ja muud probleemid tulevad välja autot töökojas kontrollides, kui nad juba niisama auto ülevaatamisel silma ei hakka. Ning nende puhul on ostjal lihtsalt otsustamise koht, et milliste vigadega ta lepib ja millise hinna eest. Sest ülevaatuse saamiseks peab auto korras olema.
Kõige hullem asi, mida osta…
Aga nüüd on puändi koht. Läbi aastate on selgeks saanud, et kõige hullem asi, mida kasutatud autode turult osta saab, on (ainult!) ca 90-100 000 km sõitnud üle kümne aastane auto, mida on hooldatud tehase hooldusvälba järgi. See läbisõit ja vanus koosmõjus tähendavad seda, et see auto on sõitnud peamiselt lühikesi linnaotsi, mis on mootorile suur koormus. Ja kui selle komplekti juurde on õli vahetatud 20 000 km tagant ning selle aja jooksul pole ka eriti juppe vahetatud (mis selle läbisõidu juures on tõenäoline), siis pole selle autoga enam palju teha.