Uudis

Uku Tampere: miks tegelikult politseinikud veokijuhte “kotivad”?

Poola autojuhid Saksamaal kiirtee ääres. Kes tahab tingimata odavat teenust, küsib neilt. Foto: Uku Tampere

Geeniuse kolumnist Uku Tampere on juristi haridusega autojuht ja abipolitseinik, kes sõidab tuhandeid kilomeetreid läbi Euroopa. Loe tema teekonnast siit.

Olles ise mõned aastad töötanud politseis ja tagades tänagi korda abipolitseinikuna, väidan sirge seljaga ja igasugu vingujatele silma vaadates, et politsei ei ole tänavatel patrullimas, väljakutsetele reageerimas, raskeveokeid kontrollimas, kiirust mõõtmas või puhumisoperatsioone tegemas selleks, et leida järjekordset viisi kedagi “kottida”.

Keegi ei täida kvooti ja politseinikud ei saa trahvide tegemisest mitte mingisugust rahuldust ega materiaalset kasu.

Me oleme väljas selleks, et tagada turvalisust ja me loodame, et rikkuja teeb kontaktist politseinikega omad järeldused ja hoidub edaspidi rikkumistest. Politseinikud reeglina hoiatavad ja vestlevad ja selliseid kontakte väga palju! On ette tulnud, et vahetuse jooksul peatame mitukümmend autot ja vestleme juhtidega ning ei kirjuta ühtegi trahvi. Aga mis mõtet on hoiatada juhti, kelle suhtumine on “minge p***e mendid” ning kelle suhtes alustatud väärteomenetluste nimekiri ei mahu ekraanile?

Veokijuhid: politseinikud kiusavad meid

Umbes aasta eest läksid veokijuhid närvi, kui politsei oma tööd korralikult tegi ning korraldasid protestiaktsiooni. Läbiv sõnum oli neil see, et politseinikud “kotivad ja kiusavad.” Loomulikult kaunistati seda vingumist kontekstist välja rebitud juppidega koostatud väärteoprotokollidest ja muud sellist. Sel teemal kirjutama ajendas aga huvitav paradoks, mis kogu sellest aktsioonist läbi kumama jäi ja meelde tuli, kui täna Vuosaari sadamas kõrvalt vaatasin, kuidas ühele veokile sõidukeeld pandi.

Raskeveokite kontrolle tehakse seepärast, et tihti on vaja see 40-tonnine mürsk ohutult seisma saada. Kes vähegi huvi tunneb, võib jälgida liiklusuudiseid Saksamaalt, see illustreerib probleemi ulatust hästi. Kusjuures need avalikult seakisa üles tõmmanud vinguviiulid ise räägivad teise nurga taga sellest, kuidas mujal on raskeveokite kontrollid veelgi karmimad.

Purunenud vedruleht, kulunud rehvid, lahtised poldid, mittepõlevad tuled ja mõrad auto konstruktsioonis võivad ju tunduda mõnele tühiste vigadena. Mõni inimene suudab olla adekvaatne ka pärast lühikest ööund või 15 tunnist tööpäeva ning politsei reide peetakse naljaks. Asi on aga naljast kaugel, sest mitte keegi, aga eriti politsei, ei saa võtta selliseid riske – väsinud juht võib olla sama ohtlik kui joobes juht. Seda riski ei saa aga kindlasti võtta, kui küsimus on 44-tonnises 89 km/h sõitvas autokujulises rauahunnikus. Ja samamoodi ei olegi küsimus kõigis nendes tuhandetes kordades, kus ohuolukordi ei teki. Kõik need “detailid” saavad määravaks siis, kui on vaja see “40 tonnine mürsk ohutult seisma saada.“

Elukutselised autojuhid kordavad tegelikult politsei argumente

Loen aeg-ajalt seda, mida kirjutavad kutselised autojuhid oma FB kommuunis, sest kuigi väiksema masinaga, olen ma ka ise täna ju täiskohaga kutseline autojuht. Eelmise lõigu viimane lause pärineb osaliselt ühe raskeveokijuhi klaviatuurilt, mille abiga kommenteeris ta eelmisel kevadel seal samas kommuunis jagatud purunenud piduriketta pilti.

See ongi paradoks, mida väljendada tahtsin. Kui politsei raskeveokeid kontrollib, siis on see “nussimine”, aga sellesama purunenud piduriketta pildi all tekkinud arutelu juurde räägitakse täpselt sama, mis on kõigi raskeveokite kontrollide põhjuseks.

Üks autojuht tõi näite, et “Vaimõisa putka juures lendas ühele kohvijoojale ketta tükk silma ükskord. Vereloik oli mitu kuud maas veel.” Kolmas sõnavõtja analüüsib, et “ketta jäänustest on näha, et vanadussurma on see ketas juba ammu surnud. Kusagil nurgataga mõne lamba eest ülevaatuse kirja saanud.” Ning neljas võtab kogu teema kokku sõnadega “ja oi kui palju on selliseid.”

Pane tähele, et need jutumärkides lausejupid selles kirjutises on kõik kopeeritud rekkameeste endi kommentaarid – sõna-sõnalt.

Mind kontrollitakse keskmiselt kord kvartalis: mis siis?

Loomulikult on ausaid autojuhte ja ausaid vedajaid, aga neid ei peaks ükski kontroll ka häirima! Kuniks üldpilt on pehmelt öeldes murettekitav, ei olegi ju võimalik muudmoodi reageerida, kui korraldada veel ja veel reide ja kontrolle. Minu tegemistele visatakse pilku peale keskmiselt kord kvartalis. Kiire kaalumine, dokumendikontroll ja jälle minek. Miks peaks see mind häirima?

Mul ei ole värskemaid numbreid, aga möödunud aasta märtsi alguses kontrolliti mõne päeva jooksul 118 raskeveokit. Neist 25 saadeti erakorralisele ülevaatusele ja veel 38 said trahvi peamiselt ülekaalu ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise pärast.

Raskeveokijuhid asusid selle peale protesteerima politseireidide vastu, ehk selle vastu, et politsei liiklusest kõik need potentsiaalselt eluohtlikud 44-tonnised või ülekaalus mürsud ära üritab korjata. Toona töötasin veel politseis ja tegelesin natuke selle teemaga.

Silmakirjalikkus paneb imestama

Mis mind imestama paneb, on just see kahepalgelisus ja isegi silmakirjalikkus: raskeveokijuhte tundub häirivat politsei tegevuse juures seesama, mis tegelikult neile endale ka meelehärmi valmistab ja mida omavahel vahest arutatakse. Ja mitte ainult foorumis. Travemünde sadamas jahuvad tunde sellest, kuidas vot seal… vot siis..

Ausa hõlma ei hakka keegi ja politsei ei trahvi ega saada veoautosid erakorralisele ülevaatusele niisama – ikka ainult siis, kui mingeid reegleid on rikutud. Politsei ei pea mingit paadunud rikkujate nimekirja, keda “alati kottima peaks.” Kui keegi saab ilma asjata trahvi, siis ma olen ise valmis seda inimest kas või kohtuni välja esindama, mul on selleks igasugune pädevus olemas.

Kuid ennekõike – korralik olla pole ju raske. Kui kõik on korras, võtab igasugune kontroll kõige rohkem kümme minutit ja juht saab teekonda jätkata. Loomulikult on siia ka veokameestel kohe vastuväited olemas – “aga ülemus ju käseb” … no kuule! Kui sa inimese moodi ei oska konflikti vältida, tule töölt ära ja mine mujale! Häid autojuhte tuleb tikutulega taga otsida, näiteks Inglismaal oleks kohe hoobilt töökohti mõnele kümnele tuhandele autojuhile! Ja üldse valitseb igal pool tööjõupuudus.

Jabur protestiaktsioon: järgime seadust

Mis aga oli minu absoluutne lemmik selle aktsiooni puhul? Aktsiooni korraldajad kutsusid osalejaid tegema protestiks seaduses ette nähtud 45-minutilist pausi seal, kus lõuna ajal parajasti paikneti ning samuti kutsusid nad juhte üles pausi tegemisel olema korralikud. “Tuled numbrid puhtad, parkige seadusekohaselt, vajadusel ohukolmnurk,” kirjutatakse omavahel.

Siin ei jää muud üle, kui olla väga rõõmus, et seaduses ette nähtud 45-minutilist puhkepausi tehakse nii nagu peab ja korralik olles, reegleid järgides.

Küsimus on aga see, et miks ei ole võimalik teha 45 minutilist pausi teha korralikult iga päev? Mis on see põhjus, miks tavalisel päeval on vaja liikuma varem, paus üldse ära jätta või miks üle päeva on vaja sõita päevane sõiduaeg lõhki?

Vahest on tõesti vaja, isegi sõitsin üks päev meerikusse päevasele sõiduajale 40 minutit üle. Ja kui 20 päeva hiljem Inglismaal politsei selle kohta küsis, oli mul reaalne ja usutav põhjendus olemas ning probleemi polnud.

Pildil aga poolakate pesa Saksamaa kiirtee ääres. Kui tahad odavat teenust, küsi nende käest. Kui tahad kvaliteetset, siis aitan mina :)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.