Uudis

Uku Tampere: mis on täpselt see hetk, kui sa kollase fooritulega ristmikule sõites trahvi saad?

Foto: Sille Annuk, Postimees / Scanpix Baltics

Minul on tänaseks sõidueksami sooritamisest möödas 15 aastat ja vähemalt miljon kilomeetrit ning üsna tõenäoliselt ei saaks ma täna riiklikku sõidueksamit positiivselt sooritatud, vähemalt mitte esimesel korral.

Seda lihtsalt seetõttu, et liiklusseadus ning muu autokoolis õpitu lihtsalt ununeb ajaga ära ja päris liiklus on kahjuks või õnneks erinev sellest liiklusmaailmast, mida meile autokoolis õpetatakse.

Päris liiklus vs autokooli liiklus

Fakt on see, et autokooli teooriatundidel, liiklemise reeglitel ja riiklikul sõidueksamil on vähem pistmist tavalise argipäevaga, kus autot pargitakse sinna ja nii kuidas on mugavam ja üldiselt käitutakse nii, et trahvi ei saaks.

Argipäevaga, kus sõidukiiruse dikteerivad auto võimsus koosmõjus jalus töllerdajate ja punaste foorituledega. Argipäevaga, kus ainus reegel näikse olevat see, et kellegagi kokku ei põrkaks.

See „päris liiklus“ toimib seni, kuni juht saab tegutseda teiste järgi või kuni vähemalt üks teab, kuidas peaks – üks teeb ja teised kopeerivad. Kui üks teeb valesti, teevad teised valesti.

Kogu tõde valgusfooridest

Puhta tuksis on olukord siis, kui kellegi järgi tegutseda ei ole või kui keegi ei tea. Täna ajendas kirjutama just see, et mööda linna ringi sõites satub vähemalt kord päevas kellegi sellise otsa, kes on lihtsalt hämmingus ning ei oska kuidagi edasi käituda.

Kui samasse aegruumi satuvad kaks sellist, nimetatakse olukorda liiklusõnnetuseks.

Üks hämmingukoht on valgusfoorid ning enne teema lahkama hakkamist meenutagem liiklusseadust:

  • kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata
  • foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma
  • foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Stoppjoon määrab ära, kas saad trahvi või ei

Täna tahan rääkida ennekõike stoppjoontest. Stoppjoon on praktikas oluline ennekõike kahel põhjusel. Esiteks sõltub sellest joonest trahvi saamine „punase tulega sõitimise eest“ ning teiseks see, kas sa pead mingist konkreetsest foorist juhinduma.

Loomulikult on see kõik liiklusseaduses kirjas ning kui neid eeltoodud punkte (mis ei ole ammendavad) lugeda ja natukene selle peale mõelda, siis ei peaks siin ju midagi imestamisväärset olema. Aga on. On hämmingut ja imestus. Arusaamatust ja kaost.

Kollane EI OLE lubav foorituli

Autojuht võib saada keelava tulega ristmikule sõitmise eest trahvi sel juhul, kui ta ületab stoppjoone keelava fooritulega ehk siis kas kollase või punase fooritulega. Trahvi saamiseks piisab teoreetiliselt sellest, kui auto ületab stoppjoone 1 mm võrra ning 1 sekund pärast kollase süttimist.

Kui auto jõuab ristmikule veel vilkuva rohelisega, siis LS § 221 alusel juhile trahvi teha ei saa, isegi kui too napilt enne kollast ristmikule jõuab ja siis keset ristmikku töllerdama jääb, tekitades ummikuid.

Kas see foor on mulle mõeldud?

Kõigepealt mainin ära, et eelkõige tuleb sinule kehtivaid liiklusmärke ja foore otsida paremalt käelt. See on liiklusmärgi või foori tavaline asukoht, mis võib olla dubleeritud-nihutatud ka üles.

Aga kui sa keerad paremale eraldi reast ja põhisuunast eraldab seda rada veel ohutussaar, siis pead sa vaatama seda, kas sinu paremal käel on foor või mitte. Vasakul käel olev foor EI OLE sinule.

Edasi tuleb taas mängu sõber stopp-joon, mille asukoht ristmiku suhtes võib oluliselt varieeruda. On kohti, kus jalakäijate foor on pärast ristmikku ja stoppjoon enne ristmikku. On kohti, kus stoppjoon on pärast ristmikku, vahetult ülekäiguraja ees.

Need ei ole nii kogemata – mõnes kohas on turvaline ja ette nähtud see, et ristuv liiklus ei pea seda foori järgima, sellised on näiteks enamus foore Tallinnas, Vabaduse puiesteel.

Seal pannakse peatee liiklus jalakäijate fooriga seisma nii, et kõrvalteelt saavad autod peateele suristada. Tõsi küll, pööret tegev juht peab jalakäijale teed andma, seda ei ole tervislik unustada.

Näide sagedasest eksimiskohast

Aga samas on paljudes kohtades, näiteks loomaaia juures Paldiski maanteel stoppjoon vahetult enne sebrat, mis tähendab, et näiteks Veho esinduse juurest parklast välja sõitjad võivad küll Paldiski maanteele välja sõita, aga see jalakäijate foor kehtib neile ka ja ka parklast välja sõites vahetult enne sebrat peab ta jääma rohelist foorituld ootama.

Vehost tulija peab ootama lubava fooritule süttimist

Seda isegi juhul, kui peateel liikleja on viisakas ning peatub kaugemal enne stoppjoont, et sind vahele lasta. Siis tuledki vahele ja peatud stoppjoone ees, mitte ei tuurita jalakäijate vahelt üle sebra ja punase tulega. Teisisõnu, igal ristmikul ei ole ette nähtud, et pöörde tegija võib punast foorituld ignoreerida – see sõltub stoppjoone asukohast.

Ja lõpetuseks jõuan selle juhtumi juurde, mis kirjutama ajendas – alumisel pildil nähtav koht. Umbes pool tundi enne selle pildi tegemist tulin ise „sealt paremalt“ ning tahtsin keerata vasakule Vabaduse puiesteele.

Ootasin ilusti ja rahulikult, et too foor punaseks läheks. Ja täpselt siis, kui see foor punaseks läks ja tahtsin liikuma hakata, veeres üsna rahulikult üks Ford, keskealise naisega roolis, mulle risti ette. Seisma jäi ta eeskujulikult enne punast foorituld ja isegi mitte kriitiliselt lähedal sebrale.

Tähelepanelikkus päästab trahvist

Aga see on vale! Sest stoppjoon on enne ristmikku just täpselt sel põhjusel, et vahepeal saaksin mina kõrvalteelt tulijana vasakpöörde turvaliselt ära sooritada. Tänan Fordi juhti võimaluse eest veel järgmised 3 minutit oma elust pöörde võimalust oodata.

Ühesõnaga, jälgige seda, kus ja mille pärast sa peatuma pead. Väike tähelepanu võib säästa trahvist (esimesel korral tavaliselt ca 100 euro kanti) ning teeb sind palju meeldivamaks kaasliiklejaks. Olgem hoolivad ja tähelepanelikud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.