Uudis

Uku Tampere: Naastrehvidel on lamelli ees eelis ainult ühes olukorras

Foto: Toomas Huik, PM Scanpix Baltics

17 aastat olen olnud jalgapidi automaailmas ja külastanud temaatilisi internetifoorumeid. On üks teema, mis oli, on ja jääb: naastud või lamell. Kusjuures arutelude sisu ega kvaliteet ei ole aastatega oluliselt muutunud.

Alati on aruteludes kõvahäälsed “mul kunagi” ja “mina sõidan” tüübid ja siis need liputaja kalduvusega “ma ei viitsigi talvekaid alla panna” ja “nõukaajal sõitsid kõik suvekatega” tüübid, kellel midagi asjalikku öelda ei ole, aga enda eksistentsist on ju vaja teada anda.

Foorumite suunas sihitud sissejuhatus ei ole juhuslik valik, sest väga palju ostetakse rehve soovituste ja teiste kasutajate kogemuste pinnalt. Esimene oluline nõuanne: suhtu igasse nõuandesse kriitiliselt. Uuri juurde, millest täpselt too nõuandja räägib, millistes tingimustes ta sõidab ja kui palju.

Rehvitüübist olulisemad on hoopis muud asjad

Inimese mälu ja mälestused on naljakad asjad – mõni lamellikiruja võib rääkida oma kehvast kogemusest aastal 2000, kui tema Saksamaalt toodud Audil all olnud lamellid olid talvel täiesti jama. Teine võib rääkida lihtsalt oma rehvijooksust, mis juba neljandat või rohkemat hooaega teedel vurab. Kahjuks kaotab isegi kõige parem rehv vähemalt kolmanda hooaja lõpuks oma omadused.

Lamell- või naastrehv ongi tegelikult ennekõike maitse küsimus, sest täna müügis olevad rehvimudelid on kõik nii piisavalt head, et Eesti kliimas ei jää hätta kummagi valiku tegija, seda sõltumata teekattest ja ümbrusest. Lamell saab hakkama jäisel maanteel ja naast soolamärjas linnas.

Rehvitüübist olulisem erinevus on hoopiski see, kas kasutatakse odavaid või kalleid, kasutatud või uusi rehve.

Kõige ohtlikumad on lõuna poolt toodud rehvid

Naastude ja lamellide vahele mahub erinevaid kombinatsioone, kus ka naastrehvil on mingeid lamelli omadusi ning sõidetakse ka naastutamiseks mõeldud rehvidega, aga ilma naastudeta.

Olemas on veel nn Kesk-Euroopa lamell, mis on oluliselt tugevama seguga, et sealsetel betoonteedel ja kõrgemate temperatuuride juures vastu pidada. Just see variant on ainus variatsioon talverehvidest, millega siinses kliimas ei ole suurt midagi teha – suverehvidest on ta väga vähe parem. Kahjuks on enamasti sellised talverehvid kaasas lõuna poolt toodud kasutatud autodel.

Naastul on eelis ainult ühes olukorras

Naastrehvil on eelis üksnes ja ainult sileda jää peal, sest naast tungib jäässe ja peab seetõttu jää külge imeda üritavast lamellist paremini. Samas, karedal jääl see eelis väheneb ning muudes oludes puudub üldse.

Nii lumes, pehmel kruusateel kui ka asfaldil sõites mängib hoopis olulisemat rolli rehvi vanus, mustri kuju ja selle sügavus, mitte naast ise. Näiteks asfaldil, betoonil, või eriti hea näitena munakivil, on naastrehv hoopis kehvem, sest naast ei tungi lihvitud maakivi sisse vaid libiseb selle peal.

Seevastu on naastrehvid lärmakamad ning nad aitavad eriti innukalt kaasa sellele, et Tallinna tänavatel valitseks talviti täielik kaos nii pori kui aukude mõttes. Naastrehvid kulutavad teekatet oluliselt rohkem kui lamellid ning see asfalditolm ongi pruuni soolalöga üks peamisi komponente. Näiteks Tallinn-Tartu sõiduga võtab üks naastrehvidega auto selle tee pealt üles kokku ligi pangetäie asfalti.

Lamellrehv kulub küll kiiremini, kuid oht on hoopis mujal

Lamellrehvid on naeltega võrreldes lausa müstiliselt vaiksed ega kuluta nii hullusti teekatet. Seevastu kuluvad nad kiiremini, kui naastrehvid, kaotavad oma omadused natuke kiiremini ning märja jää peal puudub neil ka igasugune pidamine.

Lamelli kiiremini kulumine ja omaduste kaotamine pole aga tegelikult probleem, sest keskmine Eesti auto sõidab eriti talviti nii vähe, et enamus talverehve tuleks välja vahetada juba kaua enne seda, kui muster otsa saab. Miks? Sest igasuguse talverehvi omadused püsivad heal tasemel umbes kuni kolm hooaega.

Veidike üldistades võib öelda, et kahe rehvitüübi vahe tuleb selgelt välja ainult ühes olukorras: sulailmaga või talvise vihmaga kusagil metsateel, kus enne oli kinnisõidetud lumi, mis sula ja veega siledaks jääks muutus. Sellise tee peal on lamellrehv täiesti saamatu ja ei suuda isegi tee kalletega võidelda. Kuid teisest küljest on niivõrd ekstreemses olukorras sama õnnetu ka kulunud naastrehv. Ja lõppude lõpuks ei saa seal ka uue naastrehviga eriti kiiresti sõita, sest füüsika teeb igal juhul oma töö.

Kas naastrehvil on üldse mingi õigustus?

Autole, mis sõidab peamiselt linnas ja soolatatud teedel, pole mitte mingit mõtet naastrehve osta, sest asfaldil rohkem krõbisemine ei tähenda rohkemat pidamist. Naastrehvidel pole isegi veel siis mõtet, kui kord nädalas kusagil maal või metsade vahel luusida tahad – kui pole just eelmainitud ekstreemolusid, siis lamellrehv saab hakkama sama hästi kui naastrehv.

Kus üldse on naastrehv õigustatud? Linnast eemal, kus soola ei kasutata ja ristmikel-tõusudel lihvivad autod mõned kohad kiilasjääks. Samuti on jäisel maanteel ja suurel kiirusel naastrehv kindlam. Kui teel on must jää, ka siis on naastudega lihtsam, aga ainult natukene, sest seal on üks konks – lamellrehviga sõites tunneb juht praktiliselt kohe, kui tee on jääs ja saab sõidustiili kohendada kuna lamellrehviga on libisemised sujuvamad ning käitumine rahulikum.

Naastrehvil on jää tunnetamise piir maanteel paarkümmend kilomeetrit tunnis kõrgemal ja hoiatusaeg lühem. Lõppkokkuvõttes tuleb ikka mängu füüsika ja liiga suure kiirusega kurvi sisenedes ei ole üldse vahet, kas auto veereb naastudel või lamellidel. Kui juhil pole mõistust ja oskusi, siis ei päästa ka kõige parem naastrehv.

Naastrehvi on vaja vähestel ja harva

Imelikul kombel on kõigil minu autodel praegu talveks naastrehvid, aga ma vabandan ennast välja sellega, et ma pole ühtegi rehvijooksu neile ise valinud. Enne praegust autoparki olen ma peaaegu eranditult sõitnud lamellrehvidega ning seda nii maanteel, jäärajal kui ka Põhja-Soomes. Hätta ei ole ma jäänud ega naastrehvi igatsenud mitte kunagi.

Loomulikult olen ma kinni jäänud mitmeid kordi, kuid see ei olene rehvist, ka naastudega oleksin ma nendes samades kohtades hädas olnud. Järgmised rehvijooksud ostan taas lamellid, sest vaikne sõit on olulisem grammi võrra kiiremini sõitmisest jäisel teel.

Ja kokkuvõtteks kõige olulisem – naastrehvi eeldavaid tingimusi on hooaja jooksul võib-olla ühe nädala jagu päevadel. Lõviosa ajast sõidame me kõik ju soolatatud ja hooldatud teedel, kus lamell on palju tublim kui naast. Seega tundub ju ainult loogiline säästa teid ja keskkonda ning sõita lamelliga.

Rehvitüübist olulisem on valida rehvi tootjat ja klassi, sest hoopis sealt tuleb kvaliteedi ja suutlikkuse vahe. Tipptootjate ja odavate hiinakate vahe on mäekõrgune.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.