Uuring kinnitab, et kiiruskaamerad on vajalikud ja neid tuleb Eesti teedele juurde

Kristiine ristmikul liiklejaid piidlev kiirus- ja foorikaamera oma esimesel tööaastal 2012.Foto: Andres Haabu, Postimees / Scanpix Baltics

Maanteeamet avaldas kiiruskaamerate mõju uuringu, mille üks järeldusi on, et rasked liiklusõnnetused on kiiruskaamerate ümbruses vähenenud vähemalt 13 protsenti. Samal ajal avaldatud kiiruskäitumise eksperimendi tulemustest aga selgus, et politseipatrullide mõju liikluskäitumisele on endiselt kõige suurem.

Positiivne kaalub üle mõned negatiivsed aspektid

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernitsa hinnangul peaks mobiilsed kaamerad vähendama teedel känguruefekti ehk pidurdust enne ja kiirendust pärast kiiruskaamerat, mis paiksete kaamerate puhul on teedel muutunud tavapäraseks.

Samas võib juhtuda, et mobiilsed kaamerad panevad autojuhte just nimelt rohkem ootamatult pidurdama, kui kaameraid nähakse kohas, kus neid pole harjutud kohtama. Ernitsa sõnul võib nii isegi juhtuda, kuid kaamerate positiivsed mõjud liiklusele kaaluvad üles negatiivsed üksikjuhtumid.

Ernitsa sõnul võib uuringu ja ekspertarvamuste põhjal öelda, et kiiruskaamerad on vajalikud ja neid tuleb Eesti teedele pigem juurde.

Loe pikemalt ERRist ja tutvu uuringuga SIIN.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.