Igasuguste lisamaksude kehtestamine mõjub tema sõnul halvasti tervikule, võrdsele ligipääsetavusele, linnakasutusele inimeste jaoks, rääkimata lisakulude tekkest nende maksude haldamiseks ja kogumiseks. Tallinna kesklinnas congestion tax-laadse meetmega Viimsi ja teiste lähivaldade sõidukitele ei pruugi Ojangu arvates loodetud efekti tuua.

“Mina eelistan siin liikluse mujale suunamist ja parema keskkonnasõbraliku linnatranspordi kiiremat edendamist. Tiheda liiklusgraafikuga trammide või elektribusside liinide pikendamist Piritale ja Viimsisse, mis ise juba kutsuks loobuma autoga linna trügimisest. Pargi-sõida süsteemi viimine uuele tasemele võiks olla siin märksõna. Teatud piirangud võiks kesklinna saamiseks kehtestada küll, näiteks diislivaba kesklinn, mis tagaks kergema ligipääsu elektri hübriidautodele/bussidele,” selgitas ta.

Kesklinna tasulise parkimise ala Ojangu Kalamajja ei laiendaks, lahendades nii Kalamaja parkimisprobleemi. “Parkimisalade laiendamine toob kaasa antud piirkondades elavate ja töötavate inimeste võimaluste vähenemise, seega ei saa seda pooldada parkimisprobleemi ainulahendusena. Kindlasti peab säilima seal kandis elavate ja töötavate inimeste võimalus autot kasutada. Jällegi on küsimus erinevate transpordisüsteemide paremas integreerimises ja uute kontsentreeritud parkimiskohtade/majade tekitamises. Samas tuleks eelistada ka elektriautode ja kergliiklusvahendite kasutust piirkonnas,” rääkis ta.

Osa Reidi tee projektist on kasutamiskõlbmatu

Küsimusele, kas Tallinna peatänava projekt, millega Narva maantee muudetakse jalakäijate ja ühistranspordi alaks, tuleks sellisel kujul ellu viia, vastas Ojangu, et see on seotud Reidi teega.

“Kui viimane on saanud elluviimise küpseks võime kindlasti tagasi tulla Narva maantee liikluskoormuse vähendamiseni, kuni selle täieliku jalakäijate tsooniks muutmiseni. Täna kahjuks pole see võimalik. Kindlasti pooldan liikluskoormuse vähendamist kõrvaltänava tasemele Narva mnt Kadrioru lõigus. Ka see eeldab alternatiivse uue tuiksoone olemasolu Reidi tee näol.”

“Tänasel Reidi tee projektil on minu arvates põhimõtteliselt valesti lahendatud ainult Russalka mälestusmärgi ja merega piirnev ala ja seetõttu pean seda osa projektist kasutamikõlbamatuks,” märkis Ojangu.

Ta selgitas, et lõigus Pikksilma tänav (koht, kus Reidi tee eemaldub merest) kuni Jõe tänavani ilma pisidetailidesse süvenemata tundub projekt olema täiesti kasutamiskõlbulik, ja selles osas võiks ettevalmistavate töödega ka kohe alustada. See ei sega ka mereäärse piirkonna ümber planeerimist/projekteerimist.

“Mereäärsel alal tuleb minu kui inseneri arvates merelt natuke rohkem maad juurde küsida, kui seda praeguses lahenduses tehtud. Sujuva kaarega peaks kogu Reidi tee vastav lõik läbi mahtuma Russalka mälestusmärgi merepoolsest küljest. Reidi tee võiks olla Pirita tee loogiline pikendus ja teeks sujuva pöörde mere äärde praeguse Russalka parkla Pirita poolsest otsast. Kindlasti aitaks Reidi tee korrigeeritud trass ja terviklahendus parandada Pirita ja Viimsi rahva ühendust linnaga. Vajadusel kergendab see ka veokite transiiti sadamasse. Narva mnt kuju tuleks muute selliselt, et praegune ristmik Pirita teega nihkuks samuti Pirita poole, millega taastatakse Kadrioru pargi terviklikkus ja kena ligipääs nii merele kui Russalka mälestusmärgile. Väheneks miinimumini ka  projektiga seotult mahavõetavate puude arv,” rääkis ta.

Haabersti ristmiku õppetund

“Kahjuks tuleb tunnistada, et Haabersti ristmiku renoveerimisega võeti maha väga suur hulk puid, mis jäid kõik küll selle ühe remmelga sõja varju. Kui Reidi tee trassi korrigeerida Russalka ja mere vahele, väheneks selle projekti kahju olemasolevatele väärispuudele peaaegu olematuks. Olulisem, kui puude maha võtmine on Kadrioru tervikliku miljöö säilitamine ja taastamine. Puid saab istutada uuesti, aga valesti valitud trass lõhestab ja vähendab pargi terviklikkust, mida enam ei saa taastada. Seda viimast ei tohi lubada. Lahendus on sama, trassi viimine Russalkast mere poole,” selgitas Ojangu.

Täiendatud 3.10: täpsustatud pealkirja.