Väiksemate päästeautodega saaks Tallinna kesklinnas rohkem inimelusid päästa

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Päästeauto "Teele", Tartus. Foto: PM/Scanpix/Toni Läänsalu

Tänavu kaitsti sisekaitseakadeemia päästekolledžis lõputöö, milles analüüsiti väikeste gabariitidega päästeautode kohalesõidu protsessi Tallinna kesklinna rajoonis. Lõputöö autor Aleksandr Korosteljov leidis, et väikesegabariidiline päästeauto oleks Tallinna kesklinnas kuni kolme kilomeetriste pikkuste väljasõitude korral kuni minut kiirem kui praeguste gabariitidega põhiauto. Iga minut kiiremat sekkumist maksab 10% vähem hukkunuid ja/või 8% vähem varakahjusid.

Tallinna kesklinna päästekomandos päästjana töötav Korosteljov jõudis lõputöö teemani tänu operatiivkorrapidaja Andres Mummale, kes soovitas tal seda teemat uurida.

“Teema sai valitud selle eesmärgiga, et ta leiaks praktilist rakendust meie päästesüsteemis. Kohe tundus, et väiksemad autod on kiiremad ning nendega jõuaks kiiremini sündmuskohale. Suuremate päästeautode miinuseks ongi just nende suurus, sinna mahub küll palju varustust ning veepaagid on suured, kuid tänu sellele on nendega raske manööverdada ja ühtlast kiirust hoida,” sõnas Korosteljov Geeniuse autoportaalile.

Kiirabi jõuab kohale minut enne päästeautosid

Lõputöö põhiline rõhk seati päästeautode kohalesõidu protsessile, millest selgus, et hädakutsungi korral jõuavad kiirabiautod kutsele päästeautodest keskmiselt minut kiiremini kohale. Lõputöös kasutati Soome ja Suurbritannia uuringuid.

Kuna Eestis ei ole väikese gabariidiga päästeautosid ning välisriikidest nende kohalesõiduprotsessi iseloomustavaid andmestikke on praktiliselt võimatu saada siis võeti uurimise etaloniks väikese päästeautoga samaväärne sõiduk, milleks sobis väga hästi just oma gabariitidelt kiirabiauto.

“Samas on vaja meeles pidada, et kiirabil on neli väljasõidu prioriteeti (Alfa, Bravo, Charlie ja Delta). Tuginedes häirekeskuse aastaraamatule on alarmsõidu (Delta) kutsete osakaal kiirabis 8-10% kandis, millest võib järeldada, et enamik kutseid tehakse tavapärases sõidustiilis, kuid sellest hoolimata jõuavad nad päästeautodest kutsetele kiiremini,”.

Kustutusvee kasutus päästeautode poolt Tallinnas 2016. aastal. Foto: Kuvatõmmis

Töö raames selgus, et väikeste gabariitidega päästeautode kasutamine lühendab kohalesõidu aega raadiuses kuni kolm kilomeetrit, kuid edaspidi ajavõit kaob ja keskmised kiirused on enam-vähem ühtlased.

Nii suuri paake pole vaja?

“Väikesele päästeautole mahub vähem varustust, millest kõige rohkem võtab enda alla veepaak, mis suurel päästeautol on 3000 liitrit. Samas seda kustutusvett ei ole tänasel päeval enam vajalik nii palju kaasas kanda, kuna keskkond on meie ümber niivõrd palju muutunud ning 2016. aastal kustutati Tallinnas 50% kogu tulekahjude arvust ära ilma ühegi veepiisata (kululuud, tulekustuti, lihtsalt põlevmaterjali eemaldamine korterist) ja 86% juhtudest kulutati selleks vähem kui 1000 L vett. Samuti ei pea nii palju kustutusvett kaasas kandma ka sellepärast, et Tallinnas on see väga hästi tagatud hüdrandisüsteemide näol ühisveetrassidel,” tõi Korosteljov oma töös välja.

“Minutiline ajavõit tähendaks ca 25 000 elaniku puhul efektiivsemat reageerimist. Samuti iga minut kiiremat sekkumist maksab 10% vähem hukkunuid ja/või 8% vähem varakahjusid. Vastavalt 2008. aastal brittide poolt tehtud uuringule on väiksema päästeauto eelis suure ees 1,5 korda väiksem maksumus, 2,5 korda väiksem kümneaastane kütuse- ja hoolduskulu ja 3 korda väiksem loodustsaastav CO2 emissioon,” tõi välja lõputöö kaasjuhendaja Andres Mumma.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.