Väljasõit

Väljasõit: Põhjaranniku ägedaim sõidutee, mis lõppeb väga erilises kohas

Mis: Lõik, mis viib Jägala joa juurest Hara allveelaevade baasini.

Kus: Peamiselt Lahemaal, kus väiksemaid teid valides jääb teele nii randu kui toidukohti.

Miks: Sõidurõõmu multitalent: väga mõnus ja käänuline tee, võimsad Lahemaa metsad, kaunid supelrannad ning huvitavad vaatamisväärsused.

Kuidas sõita: Siin on kaardilink suunal Jägala juga-Hara allveelaevad. Eriti tubli inimene sõidab minnes või tulles ka ümber poolsaare, mis on küll 10 minutit ja 10 kilomeetrit pikem marsruut, aga sõidureisile minnes pole see ju oluline.

Millise autoga minna?

Soovitus oleks midagi väikest ja teravat, mõni kuum luukpära või käbedam kabriolett. Selle tee nauding on vaated ja kurvid ning kogenum sõidufanaatik teab, et kurvilisel teel ei defineeri sõidurõõmu mitte tippkiirus, vaid G-jõud.

Inimese kolm lemmiktegevust

On öeldud, et inimesele meeldib vaadata kolme asja: põlevat tuld, voolavat vett ja töötavat inimest. Kaunis ja populaarne loodusnähtus Jägala juga rahuldab voolava vee vaatamise vajaduse nädalateks. Võrdselt võimas vaatepilt nii suvel kui talvel, eriti kui osaliselt on jäätunud.

Talvel on sobivate juhuste kokkulangemisel võimalik selline kogemus. Foto: Ivo Kruusamägi, Wikipedia

Jägala joalt edasi pole palju maad Kaberneeme. See on koht, kuhu on lihtne kinni jääda. Pootsmani suvekohvikust saab soojemal hooajal süüa, samuti on Kaberneemes nii jahisadam kui ka väga ilus ja mõnus rand.

Oluline on teada, et kuulus rannarestoran OKO on kolinud Haabneeme. Loodetavasti ei lasta väga hea asukohaga toitlustuskohal pikalt tühjalt seista.

Liivarannad igale maitsele

Teelõigule jääb veel mitmeid väga ilusaid randu. Talvisel väljasõidul me nende külastamise ja pildistamise peale ei hakanud aega kulutama, sest kõik oli ühtlaselt valge.

Ligipääsetavamad on näiteks Valkla, Salmistu ja Andineeme. Viimases on suviti ka väga tšill burgeriputka ning üldiselt selline, noortepäraselt öeldes, “lege vaib”

Lahemaa rannakülade talvine vaikelu.

Enne Harale jõudmist või tagasiteel soovitaks teha põhiteelt väikese kõrvalepõike Kolgale. Sealne hiiglaslik mõisahoone on asi, mida kindlasti peab nägema.

Filmis “November” kasutatud mõis on pidevalt paranemas, aga mastaapsust arvestades on tegu ilmselt väga kuluka projektiga.

Samas, läikimavuntsitult oleks see lihtsalt üks imposantne suur loss, aga sellises seisukorras natuke pahaendeline ja saladuslik maja, mida võiks vaatama minna hoopis mõnel selgel täiskuuööl. Äkki kõnnib mõisapreili kuutõbisena katusel ja põõsas passib murelik libahunt.

Soojemal hooajal tegutseb mõisas restoran Kolck.

Haara roolist

Viimane lõik enne Harale jõudmist on puhas sõidurõõm. Alltoodud pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Teepikendus sadamalinnani

Meid viis Loksale nälg. Eeldasime suurlinlikult, et küllap leidub seal mõni söögikoht, mis pühapäeva lõunal reisijaid toitlustada tahab.

Selgus kurb tõsisasi, et kogu meie marsruudi lähimaks avatud toidukohaks osati soovitada Palmse kõrtsi.

Loksal leidub veel ka nõukogudeaegset väikelinna suurejoonelisust.

Seega tasub talvel reisides selliseid asju ette arvestada – kõik selle kandi ägedad söögikohad on kas pikemal või lühemal talvepuhkusel. Võileib kaasa!

Õnneks päästis meid näljasurmast üks väiketankla Loksa ääres. Kohvi ostmiseks oli lausa eraldi võlu-uks!

Droonifotod: Ronald Liive

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.