Kus: Peamiselt Lahemaal, kus väiksemaid teid valides jääb teele nii randu kui toidukohti.
Miks: Sõidurõõmu multitalent: väga mõnus ja käänuline tee, võimsad Lahemaa metsad, kaunid supelrannad ning huvitavad vaatamisväärsused.
Kuidas sõita: Siin on kaardilink suunal Jägala juga-Hara allveelaevad. Eriti tubli inimene sõidab minnes või tulles ka ümber poolsaare, mis on küll 10 minutit ja 10 kilomeetrit pikem marsruut, aga sõidureisile minnes pole see ju oluline.
Millise autoga minna?
Soovitus oleks midagi väikest ja teravat, mõni kuum luukpära või käbedam kabriolett. Selle tee nauding on vaated ja kurvid ning kogenum sõidufanaatik teab, et kurvilisel teel ei defineeri sõidurõõmu mitte tippkiirus, vaid G-jõud.
Inimese kolm lemmiktegevust
On öeldud, et inimesele meeldib vaadata kolme asja: põlevat tuld, voolavat vett ja töötavat inimest. Kaunis ja populaarne loodusnähtus Jägala juga rahuldab voolava vee vaatamise vajaduse nädalateks. Võrdselt võimas vaatepilt nii suvel kui talvel, eriti kui osaliselt on jäätunud.
Talvel on sobivate juhuste kokkulangemisel võimalik selline kogemus. Foto: Ivo Kruusamägi, Wikipedia
Jägala joalt edasi pole palju maad Kaberneeme. See on koht, kuhu on lihtne kinni jääda. Pootsmani suvekohvikust saab soojemal hooajal süüa, samuti on Kaberneemes nii jahisadam kui ka väga ilus ja mõnus rand.
Oluline on teada, et kuulus rannarestoran OKO on kolinud Haabneeme. Loodetavasti ei lasta väga hea asukohaga toitlustuskohal pikalt tühjalt seista.
Liivarannad igale maitsele
Teelõigule jääb veel mitmeid väga ilusaid randu. Talvisel väljasõidul me nende külastamise ja pildistamise peale ei hakanud aega kulutama, sest kõik oli ühtlaselt valge. Ligipääsetavamad on näiteks Valkla, Salmistu ja Andineeme.
Lahemaa rannakülade talvine vaikelu.
Enne Harale jõudmist või tagasiteel soovitaks teha põhiteelt väikese kõrvalepõike Kolgale. Sealne hiiglaslik mõisahoone on asi, mida kindlasti peab nägema.
Filmis “November” kasutatud mõisale väga sarnanev hoone (film ise tehti Malla mõisas) on pidevalt paranemas, aga mastaapsust arvestades on tegu ilmselt väga kuluka projektiga.
Samas, läikimavuntsitult oleks see lihtsalt üks imposantne suur loss, aga sellises seisukorras natuke pahaendeline ja saladuslik maja, mida võiks vaatama minna hoopis mõnel selgel täiskuuööl. Äkki kõnnib mõisapreili kuutõbisena katusel ja põõsas passib murelik libahunt.
Haara roolist
Viimane lõik enne Harale jõudmist on puhas sõidurõõm. Alltoodud pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.
Teepikendus sadamalinnani
Loksal leidub veel tublisti nõukogudeaegset väikelinna suurejoonelisust.
Hooajavälisel ajal reisides tuleb ette arvestada – kõik selle kandi ägedad söögikohad on kas pikemal või lühemal talvepuhkusel. Võileib kaasa!
Õnneks päästis meid näljasurmast üks väiketankla Loksa ääres. Kohvi ostmiseks oli lausa eraldi võlu-uks!
Droonifotod: Ronald Liive
Lahemaa rannakülade talvine vaikelu.
Loksal leidub veel ka nõukogudeaegset väikelinna suurejoonelisust.
Talvel on sobivate juhuste kokkulangemisel võimalik selline kogemus. Foto: Ivo Kruusamägi, Wikipedia
