Sisuturundus

Elektriline ühistransport: kes bussi akut laadima hakkab?

Tänaseks on selge, et fossiilkütustega transpordisektorit lõpmatuseni elus hoida ei ole võimalik. Autotööstus on selgelt võtnud sihi elektrisõidukitele ning võib julgelt ennustada, et elektriliste sõidukite hulk maailmas kasvab üha kiiremini. Ometi on selge, et isegi kui täna iga Eesti inimene endale tasuta elektriauto saaks, ei lahendaks see sisepõlemismootoriga autode probleemi – elektriautosid poleks lihtsalt kuskil laadida.

Korraliku laadimistaristu puudumise probleemi ees seisab tegelikult ka ühistransport, mitte ainult isiklikud sõiduvahendid, mis võiksid juba täna elektrienergia pealt sõita. Eestis teavad tõenäoliselt kõik elektriautodest rohkem huvituvad inimesed 2012. aastal ABB ehitatud üleriigilisest elektriautode laadimisvõrgustikust. Paljudele ELMO nime all tuntud ja tänaseks Enefit Volti kätte liikunud võrgustik oli tollal maailmas esimene üleriigiline laadijate taristu. 

Kuid isegi üleriigilise laadijate võrgustiku olemasolu ei tähenda, et kogu elanikkond nüüd ja kohe elektriautodega sõitma hakkab. Esimene suur samm keskkonnasõbralikuma transpordi poole liikumisel on tegelikult ühistranspordi kasutamise suurendamine. Ühistranspordi ehk Eesti linnades eeskätt busside kasutegur on ilmselge – need mahutavad rohkem inimesi kui autod. Seega säästavad inimesed ühistransporti eelistades otseselt linnaruumi üleliigsete autode arvelt, rääkimata heitgaasidest, mis õhku paiskamata jäävad. Juba ühe bussi jagu reisijaid säästab linnaruumi umbes 50–70 autost ja vähendab igaõhtust ummikut ligi kilomeetri võrra.

Et ühistransport veelgi efektiivsem oleks, tuleks tänased diislit põletavad bussid vahetada välja keskkonnasõbralikemate elektribusside vastu, mis on ühtlasi eelkäijatest mugavamad ja ohutumad. Mõistagi vajavad elektribussid ka laadimist ning seda ei saa lahendada avalike tavalaadijatega. ABB tootevalikust leiab näiteks juba alates 2016. aastast elektribusside laadijad, mis tollal Rootsis Arendalis kasutusele võeti.

Kui esmapilgul tundub, et linna kõigi busside energiavajaduse täitmine nõuab mitte ainult laadijaid, vaid ka suuremaid investeeringuid elektrivõrgu võimekusse, siis tegelikult on täna olemas ka lihtsamaid lahendusi. ABB alalisvoolu laadijate üheks kasutusvaldkonnaks on just nimelt bussipargid. Elektribussi aku on muidugi suurem kui elektriautol, ent teisalt saab ka busse ööseks laadima jätta.

Kui keskmisel 7,4 kW vahelduvvoolu laadijal kuluks ühe 40 kWh akuga elektrisõiduki (busside akud on üldiselt kordi suuremad) laadimiseks kuni 6 tundi, siis ABB alalisvoolu laadija võimsusega 24 kW saaks sellega hakkama ligikaudu 1,5–2-tunnise  laadimistsükliga.

Erinevalt senistest laadijatest, mis ammutavad elektrit otse elektrivõrgust, võib ABB laadijatele lisada ABB EcoFlex energy storage module’i, mis on võimeline ka energiat salvestama, et seda hiljem laadimiseks kasutada. See tähendab, et laadijad ei koorma korraga liigselt elektrivõrku, vaid koguvad energiat näiteks vastavalt bussipargi vajadustele. ABB tooteportfellist leiab nii väiksemaid ja teisaldatavaid laadijaid kui ka suuremaid ja võimsamaid üksusi.

Euroopas viimase kümne aasta jooksul pea igal aastal elektrifitseerimise vallas edusamme teinud ABB jaoks on ühistransport ja bussipargid sama olulised kui eraautod. Seetõttu pakub firma terviklahendusi nii elektrilisele rasketehnikale kui ka kodukasutajatele, kelle jaoks on auto mugav ja kiire laadimine sama oluline kui bussipargi haldajale. Sellest, miks elektrilised bussid inimesi rohkem ühistransporti kasutama panna võiksid, saab lähemalt lugeda siit. ABB laadijate valiku ja seni tehtud töödega saab lähemalt tutvuda siin.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.