Seda, et erinevaid jahutusvedelikke omavahel segada ei tohi, teavad ilmselt paljud. Kuid kas teadsite, et sõidukile sobiva toote valimiseks ei piisa värvi vaatamisest?

Kolme sorti müüjaid 

Turul on kolme sorti jahutusvedelike müüjaid. Ühed lähtuvad värvidest, teised vaatavad, et tooted vastaksid tööstusstandardite miinimumnõuetele, ja kolmandad testivad neid autotootjatega. Kuna viimase variandi puhul on nõuded kõige karmimad ja kulud suurimad, on paljud müüjad valinud esimese või teise “tee”. 

Kuna tootevalik on lai, lähtutakse jahutusvedeliku valimisel värvist, kuid kas see on õige? 

Kui Volvo sõiduautod läksid Geely kontserni, hakati neis kasutama uut PSiOAT-baasilist rohelist jahutusvedelikku. Volvol ei tohiks aga lihtsalt rohelist vedelikku juurde valada, vaid tuleks kontrollida ka tehnoloogiat ja tootja nõudeid. 

Sama värvi jahutusvedelikud on eri tootjatel eri omadustega. Ka ristkasutust ei saa teha värvi järgi. 

Aga miks värvist ei piisa?  

80ndatel toimus autotööstuses muutus, kui jahutussüsteemides hakati kasutama alumiiniumi. Jahutusvedelikes hakati siis kasutama silikaate ja need olid valdavalt rohelist või sinakas-rohelist värvi.

Probleemiks oli aga silikaatide ebastabiilsus – need kippusid vananedes geeliks muutuma. 

90ndate keskel hakati tootma teise põlvkonna OAT pikaealisi jahutusvedelikke ilma mineraalsete komponentideta. 

Mineraalsed lisandid polnud stabiilsed ja kestvad, kuid 100 protsenti OAT baasil lisanditega sai teha pikendatud vahetusintervalliga jahutusvedelikke. Tooted olid valdavalt punast värvi. 

Uusima põlvkonna jahutusvedelikud on arendatud viimase 5 aasta jooksul. Need sobivad kasutamiseks nii uutes elektri- ja hübriidsõidukites kui ka vanemates sisepõlemismootoriga masinates. Vedelike elektrijuhtivus on u 2500–3000 µS/cm ja värve on erinevaid. 

Kui elektrisõiduki jahutussüsteem asub aku elementide vahel või peal ning jahutatakse ka elektrimootorit, on vaja kasutada jahutusvedelikku, mille elektrijuhtivus on alla <100 µS/cm või <5 µS/cm. Viimane on sootuks värvitu.

Esimest ja teist “tüüpi” tootjad kasutavad erinevate värvidega sageli vananenud tehnoloogiat, ja ka paljud tööstusstandardid on vanad või tagasihoidlike nõuetega. 

Värv ei loe

Viimase 20 aastaga on OAT jahutusvedelikele taas hakatud lisama väikestes kogustes mineraalseid lisandeid. Kasutusele on tulnud erinevad OAT lobriid-jahutusvedelikud: POAT – fosfaatidega, SiOAT – silikaatidega, PSiOAT – nii fosfaatide kui silikaatidega, NMOAT – nitriti ja molübdaadiga, xOAT – juba suuremas koguses mineraalsete lisanditega jne.

Nii kasutab Toyota roosat POAT jahutusvedelikku, kuid Volkswageni kontsern sama värvi SiOAT või PSiOAT jahutusvedelikku. On selge, et omavahel neid segada ei tohi.

Värvid kaotasid igasuguse tähenduse, sest erineva koostisega jahutusvedelikke oli tootjatel vaja erinevalt markeerida. Selle tulemusena hakkasid mitmed hinnale orienteeritud müüjad turustama sama vedelikku erinevates toonides. 

Auto vs labor 

Üks asi on testida tooteid laboris, teine asi autodes. Esimene ei anna ülevaadet, kuidas vedelik sõiduki jahutussüsteemis tegelikult toimib. 

Telko Polar brändi jahutusvedelikud eristuvad konkurentidest, kuna need on rebränditud OEM (originaalvaruosade tootja) ja neid on OEM-de poolt testitud. 

Polar jahutusvedelikud on toodetud uuemate OEM nõuete järgi ja neid saab kasutada tagasiulatuvalt ka vanemates mudelites. Valikus on 10 erinevat jahutusvedelikku, mis katavad paljude sõidu- ja töömasinate vajadused.

Tootevalikuga saate tutvuda siin.