Diiselmootoriga autod olid oma edukuse tipul veel mõned aastad tagasi. Võrreldes mõnekümne aasta taguste autodega on diislid kordades vaiksemad, võimsamad, ei tossa enam ja reaalne kütusekulu võib paljudel juhtudel jääda ka alla 4 liitri saja kilomeetri kohta.
Siis tuli Volkswageni “Dieselgate” ehk näitude manipuleerimise skandaal, torm paisus orkaaniks, sahkerdajaid muudkui ilmus juurde ja ühtäkki oli diisel justkui surma mõistetud.
Valitsused ja linnad ütlesid järjest, kuidas nüüd on kõik, diiselmootorid on pahad ja me keelustame need ära. Mis seis on tegelikult ja kas tõesti ei tasu enam diiselmootorit osta?
Kaasaegseid diisleid ei keelustata
Tegelikult ei ole asi loomulikult nii hull. See, mis puudutab keelustamist erinevates linnades ja piirkonnas, siis silmas peetakse vanu diiselmootoreid, mitte kindlasti Euro 6 saastenormidele vastavaid uusi autosid.
Seega ei ole lähiaastatel ja ka -kümnendil näha seda, et kaasaegse diiselmootoriga autoga ei pääse enam teatud kohtadesse ligi. Sellised piirangud võivad tulla väga lokaalselt ja siis juba kõigile sisepõlemismootoriga autodele.
Tõsi, diiselmootorite müük on küll kukkunud, aga peamiselt ongi põhjuseks kogu paanika ja üldine foon. See, et osad autotootjad on loobunud diiselmootorite arendamisest ja mõnede mudelivalikus puuduvad need üldse, on pigem olnud äriline otsus.
Arendamine ja müük jätkub igal juhul
Suur osa tootjaist jätkab diislite hoogsa arendamisega ka praegu ja peagi peavad need hakkama vastama Euro 7 ja kaugemas tulevikus ka järgmistele standarditele.
Kütusekulu numbrite osas on diisel jätkuvalt üks soodsamaid. Näiteks 130 hobujõulise diiselmootoriga linnamaasturi Peugeot 3008 kütusekulu uute WLTP standardite järgi on vaid 5,0-5,9 liitrit saja kilomeetri kohta.
Kui rääkida diislite keskkonnamõjust, siis tänapäevased mootorid on viidud nii kõrgele tasemele, et neid oleks vanemate “tossajatega” lausa kohatu võrrelda. DPF ehk osakestefilter (diesel particle filter) suudab koguda juba peaaegu 99,9% summutist lenduvaid tahmaosakesi.
Peugeot lisas esimesena oma autodele kübemefiltri ehk DPF’i
Peugeot oli esimene, kes 1990ndate lõpus osakestefiltri tehnoloogiat arendama hakkas ning 2000. aastal leidis see koha mudeli 607 väljalaskesüsteemis. 2007. aastast alates on see kohustuslik kogu mudelivalikus.
Diiselmootorite puhul on peetud suureks probleemiks ka lämmastikoksiidide tekkimist põlemise tagajärjel. Need ühendid on otsesemalt seotud inimeste terviseriskidega, kuigi mõjutavad loomulikult kogu eluskeskkonda.
Tegelikud heitmed on lubatud normidest kordades väiksemad
Ka selles vallas on tehtud tänapäevaste mootorite puhul tohutuid edusamme. Kuni 90% lämmastikoksiidi ühendeid suudetakse praeguseks juba AdBlue lisandi abil lõhustada veeks ja lämmastikuks.
Kõige lihtsamalt öeldes on AdBlue karbamiidi vesilahus ja kokkupuutel kuumade heitgaasidega eraldab see ammoniaaki, mis aitab omakorda kahjulikku lämmastikoksiidi lagundada kahjututeks aineteks – lämmastikuks ja auruks.
Sõltumatutes testides suutsid näiteks Peugeot diiselmootorid maanteesõidul saavutada lämmastikoksiidi näite, mis on kordades väiksemad kui normid ette näevad.
Diiselmootoriga auto ostmisel tuleb kaaluda muid faktoreid
Igal juhul liigub maailm edasi elektri ja erinevate hübriidlahenduste suunas, aga see võtab aega ja seni pole vaja karta, et ostes praegu diiselmootoriga auto, ei ole sellele kolme, viie või kümne aasta pärast võimalik kütust saada või ei tohi linnas liigelda.
Pigem kehtib diisli ostul ikkagi seesama argument, mis on juba aastaid olnud – kui suur on su läbisõit?
Väikese läbisõiduga ja peamiselt linnas liikumiseks ei ole diisel mõistlik. Natuke kallimat ostuhinda ei teeni kütuse kokkuhoiuga tagasi ning samuti tahab diiselmootori kübemefilter aegajalt ka pikemaid sõite, et eluiga oleks pikem.
Kui te sõidate rohkelt maanteel ja aastane läbisõit on üle 20 000 kilomeetri, siis tasub kindlasti ka diiselmootorit kaaluda. Ja kuigi viimaste aastate retoorika järgi võiks arvata, et diisel on väga halb, siis tehnoloogiliselt on diiselmootorid puhtamad kui kunagi varem ning arenevad aina edasi.
