Kuidas näidata välismaalasele kogu Eesti ilu ja ajalugu ühe päeva ja vähem kui 200 kilomeetriga?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Vaade, mis ei jäta külmaks kedagi.

Reaalne olukord. Teile kirjutab väliseestlasest sugulane, kunagi suveülikoolis saadud sõber Rumeeniast või teile tööd andva ettevõtte Taani filiaali turundusjuht, aga sõnum on kõigil sama: “Tulen paariks päevaks Eestisse, kas tahaksid laupäeval mulle natuke Eestit näidata? Ei midagi konkreetset, lihtsalt kõike tahaks näha.” Mida sa teed?

Ärge muretsege, meil on lahendus! Lähtusime faktist, et väliskülaline saabub laeva, lennuki või bussiga justnimelt pealinna ning panime kokku mitmekülgse ja Eestit põhjalikult tutvustava marsruudi, mille saab läbida ühe päeva ja vähem kui 200 kilomeetriga. Uskumatu? Vaatame siis.

Linnamaastur teeb reisi palju lihtsamaks

Reis peab olema mitmekülgne, urbanistlikud maastikud, eesti elu ja loodus üheskoos. See tähendab, et sisse on planeeritud ka müttamist oludes, kuhu päris tavalise sõiduautoga minema ei peaks. Mitte midagi traagilist, enamjaolt ei ole vaja isegi nelikvedu, küll on aga auto kõrgusel maapinnast väga oluline osa.

Mõnes kohas on maasturlik olemus eriti vajalik.

Uus Opel Grandland X linnamaastur täidab need tingimused perfektselt. Auto põhjakõrgus maapinnast on 20 cm, mis on piisav nende kohtade jaoks, kuhu reis viib.

Teisalt on kõrgem istumisasend mugavam ka reisijatele. Näeb rohkem ning sisse-välja astuda on mõnusam, kui vaatamisväärsusi on vaja külastada.

Uks serv katab ära lävepakud ja säästab püksisääred mustusest.

Kuidas külaline peaks riietuma? Üldiselt muidugi vastavalt aastaajale, aga reisi mõttes piiranguid ei ole. Autoga matkamise võlu ongi kuiv ja tsiviliseeritud liikumine. Opel on isegi lävepakud ära kaitsnud, et püksisääri ära ei määriks. Väikesed aga olulised asjad.

Setu- ja Saaremaa korraga

Sõit algab Tallinnast, aga pealinna vaatamisväärsused jäägu õhtutundidele. Päevavalgus tuleb kulutada mujale ning esimeseks peatuseks on Eesti Vabaõhumuuseum. Paaritunnine jalutuskäik annab imelise ülevaate eestlaste eluolust ja ajaloost.

Eesti kõige ilusam ja mõnusam muuseum.

Setu talu, tuulikud saartelt, koloniaalkauplus, palvela, 30ndate jõukas talukoht, vanaaegne koolimaja, rannakalurite elamud – külaline ju soovis ühe päeva jooksul näha võimalikult palju?

Samas ei ole võimalik, et keegi väljuks sellest muuseumist negatiivse emotsiooni või tüdimusega. Üks kõige mõnusama auraga kohti Eestis üldse.

Loodus kutsub

Muuseumi toidukohas võib natuke keha kinnitada ning siis auto nina ida poole keerata. Peagi hakkab asustus hõrenema aga ühe ajastu märgina võib kasvõi eemalt vaadata kunagi “Lollidemaa” nime all tuntuks saanud asustust.

1990ndatel osadele ootamatult sülle sadanud rikkus katkestas suhte reaalsusega ning püsti pandi majad, kus tubade arv ulatus teistkümneteni. Naljakas, aga märkimisväärne periood meie ajaloos.

Pank või pank?

Teelt kõrvale pööramiseks on põhjuseid palju. Olenevalt ajagraafikust jätame need otsused teie enda teha. Suurupi ülemise tuletornini sõitsime igal juhul ära, et ühte võimalustest illustreerida.

Suurupi tuletorn

Kindlasti tuleks teha aga peatus Türisalu pangal. Kui tundub, et reisiseltskonnal on huumorisoonega kõik hästi, võite üritada tõlkida sõna “pank” erinevaid tähendusi ning selgitada, miks Türisalu pank võib teises kontekstis olla küüniliselt must huumor.

Võib ka vaikides vaadet imetleda, aga palun, ülima ettevaatlikkusega. Piirdeid ei ole ning pea võib üle ääre alla vaadates kergesti ringi käima hakata. Samas on vaade seda väärt.

Vaade otse Türisalu pangalt alla.

Lihtsast talukeskkonnast otse lossi

Järgmine peatuspunkt on kohustuslik ning ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist – Keila-Joa loss, park ning muidugi juga ise.

Välismaalase jaoks on see heaks võrdluseks vabaõhumuuseumis nähtud talurahva eluolu ja Keila-Joa grandioosse külluslikkuse vahel. Jalutama tasub minna isegi pigem teisele poole jõge, kust avaneb parem vaade lossile ning joale.

Jõeorg ja park väärivad aega jalutamiseks.

Hooajast olenevalt tuleb kindlasti teha palju metsapeatusi aga mitte selle sõna igapäevatähenduses. Peatusi mustikate söömiseks või seenekorjeks. Äkki hoopis kiire rannakülastus Kloogarannas või Vääna-Jõesuus? Niisama jalutuskäik talvises või kevadises metsas.

Kohati isegi liiga ilus

Pilti vaadates saate täpselt aru, mida me silmas peame. Eriti just suurlinlike oludega harjunud välismaalane võib sellises kohas päris pööraseks minna, hoidke tal silm igaks juhuks peal. Endalgi tekib talumatu kihk seljakott ja telk välja otsida.

Hõredad männimetsad on parimad mõnusaks jalutuskäiguks ilma erivarustuseta.

Väike puhkus ja järgmine ajastu

Praeguseks hetkeks on läbitud kõigest 50 kilomeetrit aga tunde on möödunud ilmselt mitmeid. Planeerige kohvi- või lõunapeatus Laulasmaa kohvikus Ott@Matilda või mõnes Laulasmaa Spas asuvas restoranis. Eriti laheda ajagraafiku korral võib teha sissepõike ka Lohusallu, aga me jätsime seekord programmist välja.

Kohvik Laulasmaal

Edasi kiikame ajaloos nõukaaega ja paremat kohta kui Paldiski, on selleks raske leida. Tuleb rõõmuga tunnistada, et nagu enamik karmi taustaga ja riigikorra muutuse järel pea lootusetuks muutunud Eesti linnu, on ka Paldiskis elu võrratult ilusam kui eelarvamused lubaks arvata.

Siiski saab veel säilinud arhitektuuri ja ajaloo abil õige tunnetuse kätte, kuidas võis olla elu okastraadi taha suletud linnas, mis võõrustas tuumaallveelaevade baasi ja õppekeskust koos esimese ja teise põlvkonna tuumareaktoritega Delta-I ja Ehho-II.

Maailma ots

Paldiskist vaid mõned kilomeetrid edasi jõuame Pakri poolsaare tippu. Maaliline tee pankranniku äärel jätab tunde nagu sõidaks maailma veerel, eriti kui see ajastada päikeseloojangu ajaks.

Pildilt ei ole paista, aga hiiglaslike lompide vahelised “mäeharjad” on täpselt nii järsu nurgaga, et tavaline auto jääks põhja peale kinni.

Enne tagasipöördumist tuleb aga see osa, miks sai sõidule mindud kõrge autoga. Nimelt ei tasu seisma jääda siis, kui Pakri tuletorni juures asfalt lõppeb.

Julgemaid viib väga mõnusa profiiliga off-road rada vanade piirivalvekordoni hooneteni, Pakri joani ja lõpuks ringiga läbi metsa tuulepargini. Tee ei ole pikk ja sobib ka korralikuks jalgsimatkaks, aga vähegi vihmasemal perioodil ei tarvitse puhta ja kuiva jalaga pääseda.

Kitsad ja lompe täis metsarajad tähendaks jalgsimatka korral kindlalt kummikuid.

Praeguseks hetkeks peaks teil olema kaamera film ammu täis, patareid tühjad ning aeg tsivilisatsiooni rüppe tagasi pöörduda. Ees ootab Tallinna keskaegne vanalinn ning eri ajastute fusioonist särisev Kalamaja.

Ühe päevaga läbi Eesti ajaloo

Ühe päevaga sai teie külaline näha enamikke perioode Eesti ajaloost, väga erinevaid looduslikke kooslusi ja hingematvaid vaateid.

Pakri tuletorni juures asub ka vana tuletorn, mis ehitati 1760. aastal.

Kui ta sellest kõigest vaimustatud ei ole, siis ilmselt on tegu lootusetu juhtumisega. Realistlikum tulemus on aga läbivate suurtähtedega postitus Facebookis: “OMG, I LOVE THIS COUNTRY!”.

Mis puudutab Opel Grandland X linnamaasturit, siis tegu on täpselt sellise autoga, mida saaks nimetada praktiliseks ja universaalseks. Ta ei ole liiga suur, kuid samas täiesti sobiv ka täiskasvanute seltskonnale reisimiseks ning asjad mahuvad kõik kaasa. Piisav põhjakõrgus lubab minna ka raskematesse kohtadesse, kuid auto ei jäta maanteel sõites maasturi tunnet.

Kõik tänapäevased elektroonilised abimehed käivad sellise autoga nagunii kaasas, aga panoraamkatuse soovitame igal juhul eelarvesse mahutada. Visuaalne avarus aitab väga palju sõidunaudingule kaasa.

Vaadake rohkem pilte autost ja loodustest allpool asuvast galeriist ning minge tehke üks sõit isegi siis, kui ükski välismaalane seda ei palu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.