Sisuturundus

Miks on eelsoojendite kasutamine eestlaste seas vähem levinud kui Põhjamaades või Kesk-Euroopas?

Külmade talvedega Põhjamaades on eelsoojendi olemasolu autol praktiliselt elementaarne. Meie põhjanaabritel külas käies võib elamukomplekside juures märgata talvehommikuti ridamisi autosid, mille mootorit ja salongi just eelsoojendiga üles soojendatakse.

Ometi ei ole eelsoojendid Eesti autoomanike seas sugugi nii iseenesestmõistetavad. Wihuri soojendus- ja kliimaseadmete tootejuhi Ahti Võime sõnul ei mõista paljud inimesed eelsoojendite tegelikke kasutegureid.

Eelsoojendi ei ole ainult talvekuudel kasutamiseks

“Statistika näitab, et Hollandis, Saksamaal ja mujal Kesk-Euroopas kasutatakse töötundide mõistes eelsoojendeid isegi rohkem kui siin, kus talved on tunduvalt külmemad,” sõnas ta. Esimene suur müüt ongi Võime sõnul seotud eelsoojendite kasutusajaga.

Kuigi eeskätt tulevad eelsoojendist rääkides silme ette külmunud klaaside ja lumega kaetud sõidukid, mida nii mootori kui ka aja säästmiseks on mõistlik eelnevalt soojendada, ei piirdu eelsoojendite kasutamine tegelikult sugugi ainult talvekuudega.

“Sisuliselt räägime Eesti kontekstis üheksast kuust, mil meil väljas kehv suusailm on. Oma kogemusest võin tuua näite, kus kasutasin eelsoojendit augusti lõpust kuni järgmise aasta jaanipäeva hommikuni. 

2018. aasta jaanipäeva hommikul oli väljas umbes 5 kraadi sooja ja sellisesse autosse hea meelega last istuma ei paneks,” tõi ta välja.

Miks on eelsoojendid Põhjamaades niivõrd levinud?

Muidugi ei saa mainimata jätta ka Eesti ja Põhjamaade erinevusi sissetulekutes ja taristu poolest. Skandinaavia maades on täiesti elementaarne, et kortermajade parklate juurde on paigaldatud pistikupostid, kuhu elanikud oma sõidukite eelsoojendeid ühendada saavad.

“See on seal juba väga pikka aega olemas olnud, samas meil pole nähtud, et see oleks sotsiaalsete vajaduste hierarhias tähtsal kohal,” nentis Võime. Teisalt tõi ta välja, et eelsoojendite kasutamise puhul mängib oma rolli ka skandinaavlaste tunduvalt suurem keskkonnateadlikkus.

“Meil on ikkagi paljude autojuhtide seas levinud see, et talvehommikul pannakse auto käima ja minnakse ise tagasi tuppa. Las see diisel tiksub seal pool tundi, kuni soojaks läheb. Selline teguviis ei ole moraalselt õige ega masinale hea ning kolmandaks ei ole see pikas perspektiivis ka rahakotile kõige kasulikum.”

Aeg on müüdid ümber lükata

Võime tõi välja ka mõned müüdid, mis eestlastel eelsoojendite kohta endiselt püsivad.

“Esiteks arvatakse, et eelsoojendi vajadus on kuidagi seotud auto kütuseliigiga. Ei ole. Ka tänapäeva ökonoomsed bensiinimootorid ja Atkinsoni tsükliga mootorid on täpselt samamoodi hädas külmakraadidel sooja tootmisega.”

Teiseks arvatakse, et eelsoojendi ei tasu end ära, kuigi see võib elu mugavamaks teha. Võime sõnul ei arvestata siin aga sisse ajasäästu, mis isegi ühe talve puhul on märkimisväärne.

“Kui me võtame näiteks tavalise stsenaariumi, kus inimene tuleb hommikul välja, paneb auto käima ja hakkab siis aknaid kraapima ja autot lumest puhastama, siis kogu see asi võtab igal hommikul, aga ka iga kord, kui auto on vahepeal kuskile pargitud, hulga minuteid.

Tegin ise veidi statistikat enda pealt ja sain tulemuseks, et talvisel ajal tegelesin auto kasimisega nädalas kolm-neli tundi. See tähendab, et talvel kulub mul auto puhastamiseks ja soojendamiseks mitu tööpäeva. Kui see aeg nüüd rahasse ümber panna, siis on kulu päris selge.

Ettevõtete masinaparkidest rääkimata. Klassikaline näide on siin töökojad, kus kasutatakse tööbusse, millega töömehed peavad välja sõitma. Kui iga hommik peavad töömehed tegelema pool tundi akende puhastamise, bussi ja töövahendite sulatamisega, siis olenevalt töötajate arvust moodustab see mitu tundi iga tööpäeva alguses. Suuremale firmale on see tuhandeid eurosid kahju kuus.”

Millist eelsoojendit eelistada?

Hiljuti sai Wihurist ametlik Eberspächeri maaletooja, kelle valikust leiab ka autonoomseid eelsoojendeid ja jahuteid. Autonoomsed soojendid jaotuvad kaheks: vedeliksoojendid ja õhksoojendid.

Erinevalt elektrilisest soojendist pole autonoomseid vaja millegagi ühendada, kuna need töötavad kütuse pealt. Juhtimiseks kasutatakse nutilahendusel äppi. Mugava temperatuuri salongis ja kuivatatud aknad saab endale “tellida” igal ajal ja igas kohas – tulles õhtul teatrist või koeraga metsast matkamast või viies näiteks lapsi trenni ja ka oodates praamisabas.

Kui õuekülm ja rõskus on vaja välja tõrjuda ja autosse tahetakse kaasa võtta kodusoojust, siis lihtsalt lülita soojendi sisse. Kui vaja on kütta sõiduki jahutusvedelikku, et saada mootor või salong kiiresti soojaks, siis kasutatakse tavaliselt vedeliksoojendeid, mille võimsused ulatuvad paarist kilovatist paarikümneni.

Kui rääkida matkaelamutest ja paatidest, siis tüüpiliselt vajavad need pikka ja ühtlast kütmist. Selleks sobivad hästi õhksoojendid, mille võimsused jäävad paari ja paariteistkümne kilovati vahemikku.

Seadmed on vaiksed ja äärmiselt ökonoomsed ning tagavad sooja ja värske õhu kogu elamisse. Täisautomaatne juhtimine nende puhul tähendab, et kui olete valinud toatemperatuuriks 22 kraadi, siis pärast päevast päikesepaistelist ilma hakkab õhtuhämaruses soojendi ise tööle ja hoiab nõutud temperatuuri kogu öö. 

“Vahe on vaid viisis, kuidas soojust kantakse. Õhksoojendi soojendab otse õhku, vedeliksoojendi jahutusvedelikku, millest omakorda võetakse energiat salongiradika kaudu salongi,” selgitas Võime.

Kui kogu see eelsoojendi jutt tekitas seadmete vastu huvi, siis tasub juba lähemalt Wihuri tootevalikuga tutvuda ning küsimuste korral otse Ahti Võimega kontakti võtta – ahti.voime@wihuri.com.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.