Sisuturundus

Milline on Enyaq iV ja Ioniq 5 jaoks sobivaim laadija?

Aasta auto 2022 finalistide sekka kuulunud Škoda Enyaq iV 80 ja Hyundai Ioniq 5 on viimastel kuudel olnud järjepidevalt uuena ostetavate elektriautode esirinnas ja kohalike autoajakirjanike tunnustus kindlasti vaid tõstab nende populaarsust.

Nende jaoks, kes antud autode soetamist kaalumas on, annab elektriautode laadimisvõrku ja tarkvaraplatvormi arendava Eleporti müügijuht Marten Nurmsalu olulisemaid näpunäiteid, mida nende kahe auto laadimisel võiks arvestada.

“Aku mahutavuse, sõiduulatuse ja tavalise vahelduvvoolu laadimist puudutavate tehniliste näitajate poolest on Enyaq iV 80 ja Ioniq 5 tegelikult üpris sarnased autod. Olulisim vahe tuleb sisse hoopis alalisvoolust kiirlaadimisel, kus Ioniq 5 on suur eelis,” ütleb Nurmsalu.

Hyundai kiirlaadimine on pea kaks korda kiirem

Kui Škoda kasutab 400V tööpingega süsteemi, siis Hyundai 800V tööpinget, mis võimaldab Ioniq 5 pakkuda kuni 221kW/h võimsusega laadimist esimesed 45% aku mahutavusest. Enyaq iV 80 võimsus on seevastu kuni 120kW/h, mida suudab pakkuda esimesed 30% akust. Nurmsalu rõhutab, et selliseid laadimise võimsuseid saab näha ainult ultrakiiretes laadijates ideaaltingimustel.

Eleporti müügijuhi sõnul tuleb autode laadimiskiiruse erinevus välja peamiselt enam kui 100 kW võimsusega alalisvoolu kiirlaadijaid kasutades.

“Kummalgi juhul väljaspool tööd ja kodu kiirlaadijate leidmisega suuremat probleemi ei tohiks tekkida. Eleport on võtnud suuna paigaldada 1000V alalisvoolu kiirlaadijaid, mis suudavad teenindada nii 400V kui ka 800V süsteemis toimivaid autosid ning lisaks 50kW kiirlaadijatele paigaldame ka just 100kW laadijaid,” räägib Nurmsalu. Enim CCS alalisvoolu väljundeid on just Eleport laadimisvõrgustikus.

Koju ja tööle peaks võimalusel eelistama nutikaimaid laadijaid

Kodulaadija soetamisel soovitab Nurmsalu kindlasti konsulteerida ekspertidega, kuna elektrilahenduste puhul otsustavad nii koduvõrgu kui autode tehniliste näitajate nüansid hästi palju.

“Enyaq iV ja Ioniq 5 laadimiseks peaks valima minimaalselt 3 faasilise 16A ehk 11kW laadija, nii saab aku laetud kõike lühema ajaga. Tulevikukindel vahelduvvoolu laadija nii eramutesse, kortermajadesse kui ka avalikesse kohtadesse oleks juba 3-faasiline kuni 32A ehk 22kw võimsusega ja kõrgeima nutikuse tasemega. Ehk laadija, mida saab kaughalduse abil juhtida,” selgitab Nurmsalu.

Tema sõnul on paljudes eramutes ja väiksemates ettevõtetes kuldseks keskteeks 3-faasilised reguleeritava kuni 32A ehk 22kW väljundvõimsusega laadijad, mis on tippmudelitest mõnevõrra väiksema nutikusega ja seega ka soodsamad.

“Nende miinusteks on see, et neid ei saa näiteks kortermajade puhul kasutada suuremates dünaamilise koormuse juhtimise süsteemides ja puudub võimalus tulevikus panna seade börsihinda jälgima,” selgitab Nurmsalu.

Kodupistikust laadimine jäägu vaid erandjuhtudeks

Tööle paigaldatav laadija võiks olla kahe laadimisväljundiga ja kõrgeima nutikuse tasemega kaugelt hallatav laadija, et oleks lihtsam erinevatele kasutajatele õiguste andmine ja võtmine ning muu kaasnev haldus. Samuti võimaldavad kaugelt hallatavad laadijad eristada laadimist kasutajapõhiselt, mille alusel on võimalik oma laadimise eest tasuda. 

Nurmsalu hoiatab, et kindlasti ei tohiks pikema aja vältel nii tööl kui ka kodus kasutada tavapärast 230V pistikust laadimist.

“See on aeglane – aku täis laadimiseks kulub paar päeva – ja võib olla ohtlik nii kasutajale kui ka hoone elektrisüsteemile,” lisab ta. Täpse laadija vajaduse ja sobivuse väljaselgitamisel oleks parem kaasata elektrilahendusi ja laadimisvõimalusi tundev ekspert.

Uuri lisa www.eleport.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.