Sisuturundus

Mõeldes rahakotile ja keskkonnajalajäljele: kasu mootori eelsoojendist on suurem kui ei kunagi varem

Erinevalt levinud arvamusest pole Eesti kliimas eelsoojendist kasu vaid talvel, vaid pea üheksal kuul.Foto: Wihuri Tehnika

Sõidukite juures on tähtsaks muutunud omadused, mida varasemalt ehk niivõrd ei hinnatudki. Paljude jaoks on neist ehk olulisimad keskkonna- ja kütusesäästlikkus. Ning kuigi ökonoomse sõidustiiliga saab iga juht oma osa anda, sõltuvad need näitajad paljuski sõidukite tehnilistest omadustest. Siiski on üks lahendus, mis aitab säästa nii rahakotti kui keskkonda pea iga sõidukiga.

Selliseks seadmeks on mootori eelsoojendi, mille positiivsed omadused on küll laialt teada, kuid mis Eestis siiski veel sedavõrd laialt levinud ei ole kui põhjamaades. Praegustes tingimustes võib aga arvata, et nende populaarsus suureneb.

Eelsoojendi tasuvusaeg on muutunud ootamatult lühikeseks

Näiteks viimase aasta jooksul on kerkinud kütusehindade tõttu eriti suureks muutunud ainuüksi majanduslik kasu, mis tekib sooja mootori väiksemast kütusekulust. Kuigi eelsoojenduse paigalduse puhul tuleb arvestada nii soetamise kui paigaldamise kuludega, võib tasuvuspunkt saabuda ootamatult kiiresti.

Eberspächeri kaubamärki kandvate soojendus- ja jahutusseadmete maaletooja OÜ Wihuri tootejuht Ahti Võime toob näite ärikliendist, kelle jaoks ta sel sügisel tasuvuskalkulatsiooni koostas. Nimelt tuli talle endalegi üllatuseks välja, et eelsoojendi paigaldusele kulunud vahendid teenitakse selles ettevõttes tasa umbes poole talvega.

Kui siia lisada märkimisväärne aja kokkuhoid ning asjaolu, et eelsoojendit kasutades kulub mootor vähem ning seetõttu kestab kauem, ongi selge, et ainuüksi majanduslikus mõttes tasub selle paigaldamist kaaluda. Kuid kasud eelsoojenduse paigaldamisest võivad olla kaudsemad, teisalt aga ehk olulisemadki.

Keskkonnajalajälje vähendamine on aina olulisem

Väiksemal kütusekulul ja reostusel on nimelt positiivne mõju kliimale ning elukeskkonnale. Igast töötavast mootorist eraldub heitgaase ning olenevalt sõidukist võib nende kogus külma mootoriga sõites olla tavapärasest kordades suurem. Sama käib pargitud ja töötava mootoriga sõiduki kohta.

Uuringute kohaselt juhtub ligikaudu kaks tuhandest liiklusõnnetusest jäätunud või uduse esiklaasi tõttu tekkinud halva nähtavuse tagajärjel.

Meenutagem, et õhku paisatud heitgaasid suurendavad haigustekitajate riski, seepärast polegi keskkonnale mõeldes mõistlik auto mootoril niisama töötada lasta. Pealegi saavad suured asjad alguse väikestest: kui iga eelsoojendiga sõiduk säästab natukene keskkonda, siis suuremas plaanis mõjub see kliimale juba üsna positiivselt.

Oluline on liiklusohutuski, mille suurendamisele eelsoojendi kasutamine kaasa aitab. Uuringute kohaselt juhtub ligikaudu kaks tuhandest liiklusõnnetusest jäätunud või uduse esiklaasi tõttu tekkinud halva nähtavuse tagajärjel. Samuti väheneb külma autosse istudes ajutiselt juhi reageerimisvõime. Seega on oluliselt turvalisem alustada sõitu juba sooja ja jää- ning uduvaba sõidukiga.

Siinkohal tuleb välja tõsiasi, et erinevalt levinud arvamusest pole Eesti kliimas eelsoojendist kasu vaid talvel, vaid pea üheksal kuul: soojendi aitab tagada ohutuse ja mugavuse ning kütuse ja mootori väiksema kulumise ka 5–10-kraadiste niiskete ilmadega, mida Eestis võib suvelgi ette tulla.

Eelsoojendusseadmeid on erinevaid ja neid leidub pea kõikide sõidukite ja töömasinate jaoks. Eberspächeri valikust leiab nii autonoomseid kui elektrilisi eelsoojendeid ning jahutusseadmeid. Millist aga eelistada, sõltub juba paljuski vajadustest ja sõidukite tüübist ning parima lahenduse leidmiseks tasub kindlasti konsulteerida valdkonna spetsialistidega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.