Muutuste tuuled transpordisektoris: kuhu sobivad elektriveokid ja kuidas neid kõige paremini kasutada?

Foto: Scania Eesti.

Transpordisektor on kasvuhoonegaaside osas ülemaailmselt teravaim kliimaprobleem. Nimelt erinevalt teistest sektoritest nagu tööstus või energeetika, ei ole transpordisektoris CO2-heitmete vähendamise osas suurt edu seni veel saavutatud. Seetõttu on transpordisektor ja kaupade transpordiks kasutatavad veokid suures muutumises. 

Scanial on Euroopas suurim valik alternatiivkütustel sõitvaid veokeid ja busse. Nii on traditsiooniliste diiselmootoriga sõidukite kõrval Scania valikus ka veokid, mis sõidavad etanooli või gaasiliste kütusega nagu CNG ja LNG. Lisaks on saadaval ka kahte tüüpi elektriveokid ja ka diisel-elektriline hübriidveok. 

Kuigi elektriveokite väljatoomine toimub Scanial Euroopas mitmes etapis, küsivad mitmed Eesti kliendid juba nende saadavuse kohta. Kuna elektriveoki tellimine on Baltikumis esmakordne, siis vajab see nii elektriveoki kui ka laadimislahenduse samaaegset planeerimist. 

Miks lähevad veokid elektrile üle?

⦁ Jätkusuutlikkus ja keskkonnasääst – CO2-heite puudumise kõrval on väga oluline ka teiste heitmete puudumine. Nii puuduvad elektrisõidukitel nt väävli- ja lämmastikuühendite heitmed või diislikütuse põlemisest tekkivad peenete tahmaosakeste heited, sest veokil pole summutit. Linnasiseselt on eriti oluline ka sõidukite müra puudumine.

⦁ Elektriveokite kasulikkus kliendile ehk vedajale – elektriveokite energiakulu ja ka rahaline kulu elektrile on väiksem kui sisepõlemismootoriga diiselveokil. Lisaks on Lääne-Euroopas ka teemaksud elektriveokitele väiksemad.

⦁ Sobiv tehnoloogia on olemas – nii akud kui kiirlaadijad on nüüd ka veokitele piisavalt võimsad, üksnes laadimistaristu peab veel järele arenema. 

Kuhu elektriveokid sobivad ja kuidas neid kõige paremini kasutada?

Kuigi viimasel ajal räägitakse juba palju pikamaaveokitele kiirlaadijate rajamisest maanteedel, siis esimesed elektriveokid sobivad liikuma linnades ja maakonna piires – tootmisladude-logistikakeskuste ning poodide-kaubanduskeskuste vahel.

Täiselektriline veok sobib kõige paremini kindla marsruudiga vedudele, kus kauba laadimisele kulub 30 minutit kuni tund, mis võimaldab peatumise aega kasutada samaaegselt akude laadimiseks.

Scania elektriveoki sõiduulatus on sõltuvalt erinevate mudelite akudest, kas kuni 100 km või 250 km. Sõiduauto vaatevinklist võib selline sõiduulatus tunduda esmapilgul küll lühikesena, ent linnades ja linnaümbruse kaupluste vahel liikuvate kaubaveokite päevane distants jääbki sageli kõigest 100 kilomeetri piiresse. 

“Elektriveoki sobivuse hindamiseks saame analüüsida seni kasutatud Scania diiselveokite sõiduandmeid. Nii oskame leida parimad kohad laadijate rajamiseks ja planeerida elektriveokitele sobiva pikkusega teekondi. Elektriveokite puhul on just alguses eriti oluline need detailid paika saada, sest seejärel on võimalik autoparki juba palju lihtsamalt järk-järgult suurendada ning hoida veokite ja laadijate investeeringute kulud kontrolli all,” rääkis Scania Baltikumi säästvate transpordilahenduste juht Kaur Sarv.

Miks elektrimootorid?

Elektrisõidukite puhul kipub sageli kogu tähelepanu minema akude sõiduulatusele ja laadimisvõimalustele, kuid märkamata jääb kõige olulisem erinevus sisepõlemismootoritega. 

Nimelt on elektrimootorid sisepõlemismootoritest mitu korda tõhusamad, kuna diisel- või bensiinimootori kasutamisel läheb vaid 45% vedelkütuse energiast sõiduki liigutamisele ja ülejäänud 55% kütuse energiast läheb nii-öelda „raisku“ mootorisoojusena.

Elektrimootori puhul selliseid „kadusid“ ei esine ja pea 80% energiast on võimalik kasutada veoki liigutamiseks. Oluline on seejuures, et akudesse talletatud elekter pärineks tuulest ja päikesest või teistest taastuvatest energiaallikatest. Seega on akudega elektriveokite kasutegur oluliselt suurem sisepõlemismootorist, sest suurem osa elektrienergiast on võimalik kasutada efektiivseimal viisil sõiduki liigutamiseks ja käitamiseks. 

Ehkki elektriveok maksab täna diiselveokiga võrreldes rohkem, saab transpordiettevõte elektriveokiga sõites suurima säästu energia- ehk kütusekuludelt. Oluline on siinjuures tõik, et mida rohkem elektriveokiga sõita, seda suurem on sääst, mistõttu elektriveoki tasuvus sõltub otseselt veoki aastasest läbisõidust. Siinjuures on oluline arvestada Euroopa Komisjoni poolt juulikuus tutvustatud Kliimapaketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55) plaani, millega maksustatakse üha kõrgemalt fossiilsete kütuste tarbimist ja soositakse taastuvenergia kasutuselevõtmist. 

Elektriveokite osas on aga oluline arvesta akutehnoloogia pideva ja kiire arenguga ning akude hinna alanemisega. Juba lähiaastatel võetakse kasutusele järgmiste põlvkondade akud, millega elektriveokite sõiduaeg kasvab 4,5 tunnini ja mida saab uuesti täis laadida 45 minutiga. Kokkuvõtvalt tähendab eeltoodu aga olukorda, kus diiselveokite omamiskulud ajas suurenevad ning elektriveokite omamiskulud aga vähenevad.

Vaja on head laadimistaristut

2012. aastal rajatud üleriigiline laadimistaristu on amortiseerunud ning ei sobi Euroopa sõidukitele laadijate pistiku mitteühildumise tõttu. Ehkki Eestis on paigaldatud ka Euroopa otsikuga CCS kiirlaadijaid, on need laadijate asukohtasid arvestades mõeldud peaasjalikult ikkagi sõiduautode laadimiseks. Kaubatranspordis on efektiivsus oluline, mistõttu elektriveokite ja -kaubikute akude laadimine peab olema ühildatud kaupade peale- ja mahalaadimisega.

Sõltuvalt sõidukitest ja nende töö iseloomust on vajalikud nii poolkiired laadijad parklates sõidukite laadimiseks öisel ajal kui ka kiirlaadijad logistikakeskustes, depoodes ja kauba mahalaadimiskohtades. Linnadevahelise transpordi korral on oluline ülikiire laadimine teekonnal olles nii tanklates kui ka parkimisaladel, kus sõiduki akude laadimist saaks efektiivselt ühildada veokijuhtide töö- ja puhkeaja reeglites nõutud puhkepausidega. 

Elektriveokite ja -kaubikute laadimiseks vajalik laadimistaristu saab tekkida üksnes vajaduspõhiselt, kus transpordiettevõte või kaubaomanik astub teadlikult samme oma majandustegevuse CO2-jälajälje vähendamiseks, minnes üle elektritranspordile, kus paralleelselt paigaldatakse ka laadijad kauba laadimise asukohtadesse. 

Oma sisult on laadijate paigaldamine võrreldav transpordiettevõtete veokipargi asukohtadesse rajatud diislipunktidega. Nii nagu diislikütuse tankimiseks on vaja taristut, mis koosneb diislikütuse mahutist ja kütusetankurist, nii on vaja elektrilaadimiseks piisavat elektrilist võimsust ja elektritankurit ehk laadijat. Sarnaselt diislikütuse tankimistaristule vajab ka elektrilaadimistaristu korrapärast hooldamist, haldamist ja opereerimist.

Alexela uue põlvkonna laadijad

Energiaettevõte Alexela on esimene kütusemüüja Eestis, kes on turule tulnud enda elektrisõidukite laadimisteenusega, mis sisaldab laadimisplatvormi, mobiilirakendust ja laadijaid. Transpordiettevõtete jaoks tähendab eeltoodu elektrilaadimist depoos, ettevõtte autopargi parklas, teekonnal olles tanklas ning sihtkohta jõudes kauba peale- ja mahalaadimiskohas.

Oma uudsete laadijate ja mobiiliäpiga tutvumiseks võimaldab Alexela 31. oktoobrini tasuta laadimisi kahes kohas – Paiaristi Tikupoisis ja Tallinnas Peterburi teel asuvas jaamas.

Transpordiettevõtte jaoks on oluline, et laadimistaristu rajamine käiks käsikäes sõidukite väljavahetamise kiirusega, mistõttu rajatav laadimistaristu peab olema modulaarne ning võimaldama vajaduste kasvades laadimisvõimsuse paindlikku suurendamist ja täiendavate tankimiskohtade juurde lisamist.

“Meie järgnev plaan on paigaldada kuni 300-kilovatise võimsusega laadijad linnade sisse- ja väljasõitude juurde ning maanteede äärde. Edasi juba sinna, kus on meie poodidega tanklad,“ rääkis AS Alexela juhatuse liige ja e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht. Juba järgmise aasta alguses paigaldatakse koostöös Siemensiga Alexela Saku tanklasse 300-kilovatine laadija.

“Oleme selle sammuga turuarengutest ees, sest täna ei ole turul veel ühtegi nii suure laadimisvõimekusega elektriautot,” lisas Vaht.

“Samuti võimaldavad laadijad automaatset võimsuse ümberjagamist vastavalt elektrisõidukite laadimisvõimekusele. See tähendab omakorda optimaalset laadimisaega kõikidele paralleelselt laadivatele sõidukitele. Sedasi saame lahti järjekordadest ja anname inimestele võimaluse olla oma aja peremees.”

Tänu uuele tehnoloogiale, saab laadida samaaegselt nii 400-voldise kui ka 800-voldise akusüsteemiga autosid, sealhulgas nii Euroopa CCS kui ka Jaapani CHAdeMO-otsikuga elektriautosid.

Missugused elektriveokid on valikus?

Juba täna on võimalik Scaniast tellida nii täiselektrilisi veokeid kui diisel-elektrimootoriga hübriidveokeid. Täiselektrilise veoki puhul on võimalik valida kahte erinevat versiooni.

Esimene on sõiduulatusega kuni 100 km ja vajab laadimiseks 40 minutit. Teine on suurema akupakiga ja sõiduulatusega 250 km. Laadimiseks vajab viimane 65 minutit. Mõlema veoki võimsus on 230 kW ehk ligi 335 hobujõudu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.