Seinale kinnituv Ensto One Home laadimisseade tuleb koos 5-meetrise laadimiskaabliga, mis on mugav ja lihtne kasutada.Foto: Ensto

Elektriautode ja pistikhübriidide arv kasvab Eestis pidevalt. 2020. aastal lisandus mitusada uut laetavat autot ja käesoleval aastal on oodata nende hulga veel suuremat kasvu tänu uutele ostutoetustele. Müügile saabub aina enam uusi mõistlikus hinnaklassis sõidukeid. Palju tähelepanu on saanud uus laadimiskohtade rajamise seadus. Küsimusi tekib palju: kuidas laadida, mis maksab, kes maksab jne. 

Üha sagedamini pöörduvad kinnisvaraomanikud meie poole küsimustega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ja missugune oleks sobivaim tehniline lahendus. 

Mida nõuab seadus?

Uute ja põhjalikult renoveeritavate hoonete jaoks kehtivad selle aasta 10. märtsist ehitusseadustiku muudatused, mis lähtuvalt EL-i direktiividest kohustavad nii elu- kui mitteeluhoonete puhul ehitama parkimiskohtadele välja elektriautode laadimiskohad ja/või nende jaoks vajaliku taristu. Ühtlasi määratlevad direktiivid üheselt, mis on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (Mode3 Type2 laadimispesa), seega harilik kodumajapidamisest tuttav 1- või 3-faasiline pistikupesa ei ole laadimispunkt. 

NB! Need reeglid ei kehti ühepereelamute kohta!

Elanike mugavus ei tohi väheneda

Laadimiskohtade planeerimisel peaks alustama sellest, kui palju hoone elektripaigaldises on kõikidest muudest elektritarbijatest üle jäävat vaba võimsust, sest ainult seda saab planeerida autode laadimiseks. Elanike mugavus ei tohi kannatada sel ajal, kui õues autosid laetakse.

Laadimistaristut kavandav majaomanik või -haldur saab kõigepealt teha ära kodutöö ja selgitada välja kinnistu tehnilised võimalused: kuhu saab laadimiskohad paigutada ja kui palju on nende jaoks vaba elektrivõimsust. 

Kuhu ja kuidas paigaldada?

Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ning lihtsamad paigaldada. Näiteks kõik kodulaadijad ongi seinale kinnitatavad. Kortermajade ja ühiskondlike hoonete puhul tuleb aga välja selgitada, kas ja mis tingimustel saab üldse maja välisseinale midagi paigaldada? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, siis jääksid laadimiskaablid jalakäijatele ette.

Seinapaigaldusega laadijad on üldjuhul ideaalne lahendus maa-aluste parklatega majadele.

Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on küll üldjuhul veidi kallim, kuid võimaldab laadimiskohad paigutada täpselt sinna, kuhu vaja.

Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldjuhul sarnased. 

Kui elektrivõimsust autode laadimiseks ei ole piisavalt?

Uute majade projekteerimisel arvestatakse laadimiskohtadega ning planeeritakse nende jaoks piisavalt võimsust. Probleemid tekivad olemasolevate majadega, kus elektrisüsteemis ei ole varu. Kas laadimiskohad jäävadki siis välja ehitamata?

Kaasaegsed Ensto laadimisseadmed on varustatud dünaamilise laadimiskoormuse juhtimise (DLM) valmidusega, mis võimaldab automaatselt piirata laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu teised elektriseadmed on töös. Nii saab õhtul ja öösel, kui tarbimine väheneb, laadimiseks rohkem voolu anda. 

Kõiki elektriautosid saab laadida ühefaasilise, osa ka kolmefaasilise vooluga, mis annab laadimiskiiruses ja -võimsuses kolmekordse vahe. Eramute juurde tasub laadimisseade valida auto järgi ehk millist laadimist auto toetab ja mida võimaldab olemasolev elektripaigaldis. Kortermaja ja ühiskondliku hoone laadimispunktid võiksid ideaalvariandis olla 3-faasilised (11 kW või 22 kW), aga kui elektrivõimsust ei jätku, siis piisab ka ühefaasilistest (3,6 kW või 7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel selliselt, et kolm laadimiskohta oleks ühendatud erinevatele toitefaasidele ja siis on võrk ühtlaselt koormatud ning kõigist kohtadest saab maksimaalse võimsusega laadida.

Kui elektriauto päevane läbisõit ei ole just mitusada kilomeetrit, jõuab auto aku ka ühefaasilisest laadijast hommikuks täis laadida.

Kes tohivad laadida?

Külalislahke majaomanik võib pakkuda vaba ja tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema. Tuleks valida laadimisseadmed, mis on varustatud RFID-kaardi lugejatega kasutajate autoriseerimiseks. Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele on selline kaart antud. 

Ei tasu karta, et keegi teine tuleks ja katkestaks laadimise. Kui laadimist on alustatud, saab seda lõpetada ainult sama kaardi abil. Puudub oht, et keegi lihtsalt tõmbaks laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja – Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks ja seda ei saa lahti võtta.

RFID-kaarte on erinevaid, heal juhul võivad sobida ka majas juba kasutusel olevad uksekaardid, nii et ei pea uusi hankimagi.

RFID-kaardilugejaga varustatud laadijaid saavad kasutada ainult vastava kaardi omanikud. Foto: Ensto

Missugused laadimisseadmed sobivad?

Kõige lihtsam ja soodsam on kodulaadijate tootepere Ensto One Home, mis on mõeldud just eramute juurde. Need tarnitakse alati koos 5-meetrise Type2 laadimiskaabliga, on mugavad ja lihtsad kasutada. Sarjas on nii 1- kui 3-faasilised kodulaadijad.

Spetsiaalselt kortermajade jaoks välja töötatud uus laadijate tootesari on Ensto One. Need paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid saab panna ka spetsiaalsele postile väliparklasse. Ühe sellise posti otsa saab panna kaks laadijat. 

Ensto One’i laadijaid toodetakse neljas võimsusklassis, mistõttu sobivad need hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide laadimiseks. 

Kõige universaalsem laadimisühendus kohtadesse, kus laadijad saab paigaldada seinale, on Ensto Wallbox. Neid on nii ühe kui kahe 22 kW laadimispesaga. Paigalduse seisukohast on mõtet planeerida kahekohaline laadija: üks töö, kaks kohta.

Kuigi nii Ensto One’i kui Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.

Kõik kirjeldatud laadijad on kõrgeima vandaalikindlusklassiga. Kortermajade ja ühiskondlike hoonete juurde on mõistlik valida alati laadijad, kus on sees MID-klassi arvesti, mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.

Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes Põhjamaade nõudliku kliima jaoks ning neid toodetakse Eestis, Keilas.

Kõik laadijad tuleks varustada lisaks elektritoitekaablile ka LAN ühendusega, et nad oskaksid omavahel suhelda ning ühenduksid ka taustsüsteemiga.

Milleks on vaja taustsüsteemi?

Taustsüsteemiks nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldustarkvara, mis on pilveteenusena saadav. Neid on erinevaid sõltuvalt teenuse pakkujast. Ensto EV Manager võimaldab näiteks jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist, lisada uusi kasutajaid ja võtta süsteemist välja neid, kes majas enam ei ela, saata igale kasutajale kuu lõpus arve tema poolt tarbitud laadimisenergia eest, kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne. 

Kokkuvõtteks 

Elektriautode laadimine ei ole ulmeline raketiteadus. Koostöös laadimisseadmete pakkujaga on alati võimalik leida sobiv terviklahendus, alates lähteolukorra kaardistamisest, asukohtade kavandamisest, õiget tüüpi seadmete valikust ja nende paigaldamisest ning lõpetades pärastise juhtimise-haldamisega. 

Andres Meresmaa
Ensto Building Systems turundus- ja müügijuht

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.